November 2010 1) ARHAILINE e vana aeg 600480 eKr 2) KLASSIKALINE e õitseaeg 480 323 eKr 3) hiline e HELLENISTLIK aeg 323 e.m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse.
Uurimusülesanded selle töö puhul määran Veenuse, Marsi, Pallase . Uurin ainult renessansi kunsti. · Töö ülesehitus Töö koosneb 3 peatükist. Lisatakse 3 pilti. 1. Antiik kreeklased hindasid oma maalikunsti kõrgemalt kui skulptuuri. Maalikunsti tehnika kohta ei ole täit selgust, eelistatuim menetlus oli enkaustiline e. maalimine vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Väga levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud.Maalikunstis ei mõeldud enam inimese kujutamises nii, et kõik keha osad pidid ilmtingimata ka pildil näha olema. Kunstnik rikkus iidset reeglit ja lähtus vaid sellest, mida tegelikult nägi, ja see tähendas tõelist murrangut. Maalikunstis tehti suurim kõigist uuendustest avastati rakurss. Tähtis hetk kunstiajaloos oli see, kui arvatavasti veidi enne aastat 500 eKr leidsid kunstnikud esmakordselt kogu ajaloo jooksul endas julgust kujutada jalalaba eestvaates
keerukas ja maneerilik. Kõik need stiilid olid vahel ühendatud ühes ehitises. Nii on Parthenon dooria ja joonia stiili elementide ühendus. Parthenoni tempel 6 Maalikunst Kreeklased hindasid oma maalikunsti kõrgemalt kui skulptuuri. Maalikunsti tehnika kohta ei ole täit selgust, eelistatuim menetlus oli enkaustiline e. maalimine vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Väga levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Maalikunstis ei mõeldud enam inimese kujutamises nii, et kõik keha osad pidid ilmtingimata ka pildil näha olema. Kunstnik rikkus iidset reeglit ja lähtus vaid sellest, mida tegelikult nägi, ja see tähendas tõelist murrangut. Maalikunstis tehti suurim kõigist uuendustest avastati rakurss. Tähtis hetk kunstiajaloos oli see, kui arvatavasti veidi enne aastat 500 eKr leidsid kunstnikud esmakordselt kogu
Marmori kõrval vanemal ajal ka teised kivisordid. Maalikunst: kreeklased hindasid maalikunsti kõrgemalt kui skulptuuri. Säilinud pole midagi, aimduse annavad maalitud vaasid ja maalijäänused marmoril, savil, lubjakivil, kipsil jne. Seinamaalid etruskide haudades ja mosaiigid Roomas ja Pompejis on suurel hulgal kreeka maaliteoste koopiad. Eelistatuim menetlus tehnika koha pealt on enkaustiline – maalimine vahavärvidega. Levinud oli ka tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Geomeetriline stiil kuni VIII saj lõpuni. Algusest on säilinud peamiselt reljeefe, mille stiil üsna puine ja abitu Väga tugevad Idamaade mõjud Olümpiast leitud pronksplaat Puhtkreekapäraste kujutiste kõrval ka Oriendi motiivid. (tiibadega naisfiguur alumises osas, tiibadega loomad ülevalt teises ribas) Assose templi friisi jäänused. Figuurid reljeefidel madalad ja raskepärased,
annaabi.ee 
