Maneti võib lugeda osaliselt impressionismi esindajaks. Teda inspireerisid mitmed kunstnikud, kuid tema arvates pidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutuste järgi. Nii moodi eiras ta Didero teooriat, et kunst saab mõjutusi ainult minevikust. Maneti esimeseks suurteoseks oli Absindi joojad 1858. Aastal, pilt kujutas solidaarseid mehi Pariisis. Esimesed tööd kujutasid reaalseid Pariisi tänavate nurkasi tumedamates toonides. Maalimisstiil oli natuke lohakas, kuid väga hinnatud kõrgemate kunsti huviliste seas. Ta maalis veel palju intrigeerivaid pilte näiteks. Olympia ja Eine roheluses, kus kujutatu pani paljusi arvava, et kunstnik ei oska joonistada, kuid hiljem sai Manet just nende piltidega kuulsaks. Tema stiil mõjutas ka akadeemia maalimisstiili, mis muutis selle vabamaks. Tema viimaseks suureteoseks jäi Folies-Bergerei baar 1882. Aastal.
: Milano per ("Madonna grotis" (1483), "Püha õhtusöömaaeg" (1496 1497) ning Firenze per (1501-1506; "Mona Lisa" ehk "Gioconda" ehk "La Joconde" oli esimene psühholoogiline portree; naine maalil on vabas asendis, tema käed on näha. Kasutas ohtralt kolmnurk-kompositsiooni, sest see mõjub kõige majesteetlikumalt. Et in. võimalikult hästi kujutada, käis LdV salaja surnukuuris laipu lahkamas. Maalides arvestas õhu perspektiivi. LdV suri 1519.a. Prantsusmaal. Sfumato on maalimisstiil, kus kasutatakse pehmet üleminekut valgusele ja varjule (nt Mona Lisa maalil), tuhmjas vine. Raffael (1483 1520) tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis Urbinos ja esimeseks õpetajaks oli isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põh. madonnasid. 1508. a siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Üks Rff kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna". Rff jätsid külmaks
1819. aasta osutus pöördeliseks kunstniku loomingus: üha rohkem mängis ta valguse kujutamisega ja heledate toonide, eelkõige kollase, kasutamisega, ka ehitiste piirjooned muutusid märgatavalt hajusamaks Üha vähem huvitus ta esemete detailsest ja realistlikust kujutamisest, vaid keskendus valgusele ja värvidele Stiil ja looming Põhiliselt akvarell ja sügavtrükitehnikad, hiljem õlimaal William Turneri maalimisstiil kujunes Claude Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul Turnerit peetakse tänapäevani impressionistide eelkäijaks Vead ,,Võitlev Téméraire"- il: taglase ebatäpsust päikese loojumine itta, korstna tagant paistev aurikumast, eksitavat kujutamine. Kuulsaimad maalid "Võitlev Téméraire" (1839) "Trafalgari lahing" (1808) "Odysseus ja Polyphemos" (1829) "Lumetorm" (1842) "Vihm, aur ja kiirus" (1844)
Nad konstrueerisid valukoja omaniku Adrien Hébrardiga ja viimase hinnangul kõlbas üksnes pooli neist, 74 skulptuuri pronksi valada. Alles 2004 oli tehnika sedavõrd arenenud, et ka enamikust ülejäänud Degas' vahaskulptuuridest sai teha pronkskoopia. Nii tutvus maailm veel 73 uue skulptuuriga. Tänapäeval peetakse teda üheks impressionismi rajajatest. Tema osalus teiste oluliste impressionistide elus ja näitustes, tema dünaamiline maalimisstiil ning igapäevaelu ja -tegevuse kujutamine ning julged katsetused värvidega sidusid ta lõpuks impressionistide liikumisega. Tema maalid, pastellid, joonistused ja skulptuurid on välja pandud paljudes muuseumides.
Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega", mis asuvad praegu Chicago Kunstiinstituudis ja New Yorgi Metropolitani Kunstimuuseumis. 4 ,,Absinti jooja" 5 Manet kunstnikuna Manet rohmakas maalimisstiil ja tema tööde fotole omane valgustus olid omal ajal uudsed. Need eristusid selgelt renessaansiaja töödest, mida Manet hästi tundis, sageli kopeerinud oli ja inspiratsiooniallikana kasutas. Tema töid peetakse varamodernistlikeks. Päris modernismist eristab teda figuuride mustade piirjoonte kasutamine. Manet elu jooksul arvasid kunstikriitikud temast üldiselt halvasti. Ametlik tunnustus saabus alles elu lõpuaastatel. Kuid siiski oli Manet'l kogu oma kunstnikukarjääri jooksul palju
Claude Monet Claude Monet´i maalimisstiil Claude Monet oli prantsuse maalikunstnik. Tema maalimisstiiliks oli impressionism, mille rajajaks ta oma maali "Impression, soleil levant" ´ga on. Sellele kunstistiilile on iseloomulikud muuhulgas ka nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele. Claude Monet on loonud ligikaudu 2500 maali. Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitmeid kordi erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte. “Impression, soleil levant” ("Impressioon. Tõusev päike")- 1872 Õpingud Claude Monet sündis 14. november 1840 aastal Pariisis. 1845. aastal kolis ta oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Kuid hiljem hakkas ta huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule...
saavutamiseks tegi da Vinci palju uurimistööd, nägemaks, kuidas sõrmed olema peavad, arendas välimuse kujutamise täiuseni). Kasutas ohtralt kolmnurk-kompositsiooni, sest see mõjub kõige majesteetlikumalt. Et inimkeha võimalikult hästi kujutada, käis da Vinci salaja surnukuuris laipu lahkamas. Maalides arvestas õhu perspektiivi. Leonardo da Vinci suri 1519.aastal Prantsusmaal. Sfumato on maalimisstiil, kus kasutatakse pehmet üleminekut valgusele ja varjule (nt Mona Lisa maalil), tuhmjas vine. Raffael (1483 1520) on tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis Urbinos (väike Itaalia linnake) ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid ("emand" it. k; ema lapsega). 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Stanza on
lahtitegemine" kujutab peatükki Johannese Ilmutustraamatust ning seal on Püha Johannes nägemuslikus ekstaasis pildi ühes nurgas, käed ja pilk prohvetlikus ettekuulutuses taeva poole suunatud. Elavalt zestikuleerivad alasti figuurid, mis on Tintorettolikult pikaks venitatud. Kohati meenutavad isegi Parmigianino pika kaelaga madonnat. El Greco on aga saavutanud venitusega hoopis midagi muud ja mõjub Apokalüpsise viienda pitseri lahtitegemine veel lummavamalt. El Greco maalimisstiil on avaldanud mõju uuemale suunale, nt ekspressionismile. VORMVÄRVRUUM ja kristliku teema käsitlus manerismis Manerismi puhul märkame, et figuurid venitatakse pikemaks, on lodevad, õõtsuvad. Esineb palju põhjendamatuid, sageli täiesti ulmelisi poose. Miimika on kunstlik, inimtundeid kujutatakse äärmuslikult. Vormis esineb palju reaalsuse väänamist (nt Agnolo Bronzino Venuse ja Cupido armustseenis, kus tüdrukul tagaplaanil on käed vahetusse läinud)
· Dali arendas välja oma märgi-ja sümbolikeele · Dali eemaldus Lorcast kuna pidas tagurlikuks,et luuletaja kasutab oma loomingus folkloori ja regionaalseid elemente. Talle ei meeldinud ka enam sõbra romantilised tunded tema vastu · Lorca surm oli talle raske löök Kunstilised eksperimendid: · 1924.aasta lõpus algas periood, mil Dali töödesilmnes ebatavalist küpsust ja tasakaalukust ning suundumust uusasjalikkusele · Umbes 1926. aastast alates oli Dali maalimisstiil üliterav, peaaegu fotorealistlik, mida ta katsetas paralleelselt muudde stiilidega. · Selle ajajärgu maalidega tõestas ta , et valdab vanade meistrite maalitehnikat · Dali siirdumine sürrealistlikku loomeperioodi, mis algas 1929.a. ''Andaluusia koer'': · Seda filmi näidati esimest korda 1929. a juunis mitteavalikul seansil · Seda filmi nimetati esimeseks sürrealistlikuks filmiks · Juba esimesed kaadrid viivad filmi vaataja sokiseisundisse
päranduseks 400 00 franki, mis vabastas ta kõigist rahamuredest. Cezanne kunstnik Pariisis kohtus Cezanne impressionist Camille Pisarroga. Alguses oli 1860-ndate keskpaigas kujunenud sõprus rohkem õpetaja-õpilase suhe, kus Pisarro avaldas mõju nooremale kunstnikule. Aga selle kümnendi jooksul muutus nende suhe pigem koostööks kahe võrdse vahel. Cezanne'i varajased tööd rõhutasid figuure maastikul. Hiljem hakkas teda rohkem huvitama maalimine otsese vaatlusega. Ta maalimisstiil muutus kergemaks, õhulisemaks ning see mõjutas impressioniste suuresti. Sellegipoolest näeme me Cezanne küpses loomingus tahkestatud, peaaegu arhitektuurilist maalimisstiili. Läbi terve oma elu üritas ta luua meetodit, kuidas kõige täpsemalt kujutada päris maailmas nähtut maalis. Näitused ja teemad Cezanne'i töid näidati esimesel Salon des Refusés' näitusel, kus esitati töid, mis polnud vastu võetud Paris Salon'i kohtunike poolt
ning suundumust uusasjalikkusele. Sel ajal eelistas Dali modellina oma õde Ana-Mariat, kes kunstnik maail kõikvõimalikes vaadetes, kõige meelsamini aga selja tagant. Neid töid iseloomustavad täpsed piirjooned, jahe koloriit ja plastiline modelleering tundemärgid, mis on tüüpilised ka klassitsistliku maalikunstniku Jean Auguste Dominique Ingres'i stiilile ja Picasso neoklassitsismile. Umbes 1926. Aastast alates oli Dali maalimisstiil üliterav, peaaegu fotorealistlik, mida ta katsetas paralleelselt muude stiilidega. Dali tõestas selle ajajärgu maalidega, et ta valdab täielikult vanade meistrite maalitehnikaid. Just seda objekti kujutamise täiuslikkust kasutas ta hiljem, et oma irratsionaalsete unelemiste ja õudusunenägude kõige veidramaid motiive reaalsusena edasi anda. Mõjutatud Joan Miro, kes Dalid 1926. aastal Cadaquesis külastas, Giorgio de Chirico ja Yves
Ingres'i stiilile ja Picasso neoklassitsistmile. Tema uusasjalikkusele suundumist kujutavad tema 1926. aastal maalitud õlimaalid ,,Kuju kaljudel" ja ,,Veenus ja amoretid". Esimene kujutab lamavat naise kuju, mida on tõlgendatud Veenuse või ihana. Teise maali Veenuse monumentaalse kuju täpsed piirjooned ja vormide selgus on ühendavaks jooneks Picasso neoklassitsistlike teostega. Just sellest aastast hakkas Dalí maalimisstiil muutuma aina teravamaks, peaaegu fotorealistlikukd, mida ta ketsetas paralleelselt muude stiilidega. Kunstnik tõestas selle ajajärgu maalidega, et ta valdab täielikult vanade meistrite maalitehnikaid. Just seda objekti kujutamise täiuslikkust kasutas ta hiljem, et oma irratsionaalsete unelemiste ja õudusunenägude kõige veidramaid motiive reaalsusena edasi anda. Mõjutatud Joan Miró, kes Dalíd 1926. aastal Cadaquésis külastas, Giorgio de Chririco
erakollektsioonidest �le maailma. See otsekohese pilguga, ps�hholoogiliselt k�itev ja suhtlema kutsuv portree on oluline taasavastus Rubensi Mantua perioodist. Tolleaegsed t��d on eriti haruldased. Dateeritud u 1600 � 1602, kuulub teos kunstniku varaseimate portreede hulka. Ekspertide arvates v�is portreele p�rlikeed maalida keegi Rubensi kaast��tajatest v�i on need lisatud hilisemate ajastute k�igus. 17. sajandi esimesel dekaadil oli Rubensi maalimisstiil hoogsas arengus. Tema varajaste portreede kompositsioone m�jutas Frans Pourbus II, kelle stiil j�rgis Mantua �ukonna konservatiivset vaoshoitud laadi, kus portreteeritavad olid esitletud oma staatilises korrektses hiilguses, nagu oleksid nii kunstnik kui modell j�rginud etteantud heakskiidetud etiketti. Rubensi maneer oli maalilisem ja vabam; kuigi temagi pealtn�ha j�rgis kaanoneid, oli kunstnik siiski v�hem kammitsetud ja julgem, mis ilmselgelt v�ljendas v�imsat loojanatuuri
annaabi.ee 
