Seega seisis realisti ees ülesanne valida välja sobiv vaade ja anda see võimalikult täpselt edasi, seejuures tuli näidata, mille poolest antud vaade tähelepanu äratab, aga teha seda lõpptulemuse nimel tõtt väänamata. Realistlikud maalikunstnikud kasutasid stseeni elujõulise saavutamiseks erksaid värve ja kärmeid pintslitõmbeid. Kunstiakadeemiates sai looduse visandamisest lahkarvamuste allikas. Paljudes vanades akadeemiates usuti, et maalimisoskus peaks omandama vanade meistrite töid uurides ja kreeka skulptuuri ainelisi kipskujusid joonistada. Uus põlvkond realiste oli kindlalt arvamusel, et loodust tuleb visandada ilma seda idealiseerimata ja aktide jaoks tuleb algusest peale kasutada elavaid modelle. Mari-Liis Pihlak Kasutatud materjal: http://www.arheo.ut.ee/RefThomas.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29
kuivõrd nad olid seotud sõjalise alaga. Usk huvitas samuraid vaid julguse kasvatamise protsessis. Samurai intellektuaalse kasvatuse suurema osa moodustasid filosoofia ja kirjandus. Bushido õpetus seisnes peamiselt vehklemises, mõõgavõitluses, vibulaskmises, ratsutamises, oda käsitsemises ning taktika, kalligraafia, eetika, kirjanduse ja ajaloo õppimises. Hiljem hakkas samuraide väljaõppesse üha kindlamalt kuuluma ka kunst joonistamis- ja maalimisoskus, kalligraafia- ja luulekunst. Samal ajal kui samuraide seisus tugevnes ja tähtsustus, tugevnesid kasamuraide julmad õigused madalamate seisuste, eriti talupoegade suhtes. 16. sajandil kinnitas sogun samuraide privileegid ja keelas lihtinimestel relvakandmise. Samuraid said alamrahva üle piiramatud õigused. Näiteks kui samurai tahtis katsetada uue mõõga tugevust, võis ta selleks karistamatult kasutada esimese ettejuhtuva madalamasse seisusesse kuuluva inimese pead.
******* Willem Cornelisz Duyster oli Hollandi maalikunstnik, kes on loonud peamiselt �anristseene ja portreid. Selle andeka, kuid varalahkunud kunstniku elust ja loomingust on s�ilinud ��rmiselt v�he andmeid. Willem Duysterit peetakse tollase tuntud poeedi ja k�rge maalitehnika poolest hinnatud kunstniku Pieter Codde �pilaseks. Enamik Duysteri maale kujutavad s�dureid v�itlemas, r��vimas, pummeldamas, hasartm�nge m�ngimas, flirtimas. Tema tundlik maalimisoskus, v�ime portreteerida erinevaid personaa�e ja v�ljendada nendevahelisi peeni ps�hholoogilisi suhteid n�itab, et kui ta poleks noorelt katku surnud, oleks ta pakkunud konkurentsi Hollandi nimekale meistrile Gerard Terborchile, kes kujutas ��rmise tehnilise peenusega 17. sajandi keskklassi elu. Willem Duysteri t��d on esindatud j�rgmistes olulistes riiklikes kogudes ja erakollektsioonides: Staatliche Museen zu Berlin, Berliin, Saksamaa; kuninglik
annaabi.ee 
