pühendanud ennast kunstile. Aastatel 1825-1828 viibis Corot Itaalias, kus ta sai veel väga palju informatsiooni maalikunsti kohta. 19.saj keskel oli Corot Barbidzoni kooli parim maalikunstnik. Oma töödes sai ta innovatsiooni impressionismist. Varasemas perioodis maalis ta traditsiooniliselt ja kitsalt. Maalis väga täpselt, selgete kontuuridega, pintsli töö oli üsna peenike. Hiljem tema meetodid muutusid : avardas kujundite varjundeid, andes piltidele sügavama sisu. 20.a. hiljem tema maalimismaneer hakkas väljenduma luules ja müsteeriumis, millega andis impressionistlikuma pildi. 1860ndatel hakkas Corot huvituma fotograafiast. Tehes pilte iseendast ja konsulteerides teiste kuulsate fotograafidega. Fotograafial oli nii suur mõju, et surus isegi tema maalimismõtteid järjest enam allapoole. Maalimisele avaldas fotograafia mõju, mis tegi tema maalid vähem dramaatiliseks aga teistpidi rohkem poeetiliseks. Corot`i tööd on üleval Prantsuse , Hollandi, Suurbritannia ja Ameerika
reaalne maailm on renessansist, tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokk. Francisco GOYA (1746-1828) Üks maailma omapärasemaid maalijaid ja graafikuid. Arvukate õukonnaportreede kõrval on loonud suure hulga teoseid, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele Napoleoni vägede vastu. ,,Ülestõusnute mahalaskmine 3. mail 1808" see dramaatiline stseen, lõõmavad värvid, heleda-tumeda kontrastis ja mahlakas maalimismaneer on barokilik (kuigi jääb natuke hilisemasse aega), annab suurepäraselt edasi tõelisti patriotismitunnetust. Flandria maalikunst Flandria kuulus Hispaania, seega katoliku kiriku võimu alla. Siin arenes suurejooneline barokk, mille peaesindajaks oli Rubens. Peter Paul RUBENS (1577-1640) On oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja. Maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes
Mingis mõttes võime Uutmaa (ja muidugi mitte ainult tema) sõjajärgsete aastate loomingut vaadata kui omamoodi kompromissi kunstniku enda tahtmiste ja esitatud kunstipoliitiliste nõudmiste vahel. Ent kuidagi ei saa väita, et see kompromiss oleks olnud sedavõrd suur, et oleks varjutanud kunstniku ande. Meie nõukogudeaegsed kunstiteadlased on väitnud, et Uutmaa viiekümnendate aastate esimese poole töödes «hakkab end liialt peale suruma kirjeldav laad ja maalimismaneer kaotab oma senise spontaansuse ja värskuse». Kümnendi keskpaigast lisanduvat sellele veel «kerge kalduvus idüllilisusse,» et «suurt rõhku paneb kunstnik motiivi enda ilule, selle üksikosade eredusele,» mis «kipub varjutama ulatuslikumat kunstilist tunnetust» jne. Ilmselt võiks midagi ligilähedast väita ehk Uutmaa kuuekümnendatel, seitsmekümnendate algul tehtud tööde kohta, kuid kindlasti on see liialdatud ta
Düsseldorfi aitas Paul Raual metseenina jõuda balti-saksa paruniproua Natalie von Uexküll. Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal. Ta oli omandanud tugeva joonistamisoskuse, head maalitehnilised võimed, talle oli saanud harjumuseks range ja nõudlik suhtumine loomingulisse töösse. Kuid koos sellega oli temast juurdunud kitsalt kunsti mõistev, düsseldorflikele ideaalidele kohandunud maitsesuund, elukauge akadeemiline maalimismaneer. Päraste kunstiakadeemia lõpetamist pakkus professor E. Gebhard Rauale töötamisvõimalusi Düsseldorfis, millele kunstnik ära ütles, kuna teda ootasid hoolt vajav ema ja paruniproua Uexküll, kellest ta oli lubanud peale kunstiakadeemia lõpetamist portree maalid. 1900. aasta sügissemestril maalis Paul Raud Peterburi Kunstide Akadeemias I. J. Repini ateljees, kust ta aga lahkus juba enne semestri lõppu. 1911
annaabi.ee 
