MATTHIAS GRÜNEWALD 1470- 1528 ELU • Tema elust teatakse väga vähe • Tegutses peamiselt Mainzis, Frankfurtis ja Aschaffenburgis • Eluajal oli lugupeetud kunstnik, hiljem ununes • Teoseid vähe säilinud • Tema kunsti hakati hindama uuesti alles 19. sajandi lõpus GRÜNEWALDI KUNST • Tegeles peamiselt maalimisega • Pearõhk teostes värviprobleemidel ja valguse kujutamisel • Iseloomulik ilmekus, tunnete kirglik ja haarav väljendus, taagilisus • Ei lasknud end mõjutada ajale kohastest kunstivooludest TÄHTSAIMAD TEOSED • Isenheimi altar • Madonna roosiaias • Ristilöödud kristus • Altarimaal Püha Mauritiuse ja Eramusega Münchenis ISENHEIMI ALTAR MADONNA ROOSIAIAS
juunil 1907 Mehhikos Ema oli mehhiklanna Matilde Kahlo Isa oli juudisaksa fotograaf Guillermo Kahlo. Õpingud 1922 astus naine Escuela National Preparatoria de Mexico D.F sel ajal Mehhiko üks lugupeetavamaid haridusasutusi. 1925 õppis gravüüritehnikat Fernando Fernandese käe all. Õnnetus 17. septembril 1925 sattus naine autobussiõnnetuse kus sai püsivaid vigastusi. Kunstnikukarjäär 1926 alustas Frida maalimisega Esimene autoportree Esimene tutvus Mehhiko väikese kunstnike ringiga 1938 esimene näitus New York'is Julien Levy nimelises galeriis 1939 avas ta tänu Bretónile näituse Pariisis Renón'i ja Collea galeriis. Raam 19371938 Portree iseendast okastraat kaelakee ja koolibriga 1940 Murdunud veerg 1944 Juured 1943 Lootuseta 1945 Gracias por su atención! (Tänan teie tähelepanu eest!)
Frans Hals 1580-1666 Biograafia Oli Hollandi maalikunstnik Teenis raha Haarlemi linna kunsti restaureerijana Tegeles põhiliselt portreede maalimisega Oli üsna kuulus Suri 1666 Haarlemis, maeti Bavo kirikus Looming Rohkem tuntud just ome portreede eest( Isaac Massa, Pieter van den Broecke) Tegi grupi portreesi, iga tegelane pildil oli erinevas olekus või poosis( Adriani Vibukütid) Tema stiil muutus pidevalt, lõpuks domineeris piltidel must värv ja muutus ka laisamaks, enam ei pööranud tähelepanu detalidele Mõjud Frans Hals oli eeskujuks oma vennale Dirck Halsile, kes oli samuti maalija
Sündis 22. jaanuaril 1879 ja suri 30. novembril 1953 Oli prantsuse kunstnik ja poeet Ema oli prantslanna ja isa oli hispaania kuuba päritolu Isa töötas Kuuba saatkonnas Ema suri tuberkuloosi, kui ta oli seitsmene Veel fakte Tänu isa jõukale päritolule ja Hispaania juurtele õppis ta Fernand Cormon'i käe all Ecole des Arts Decoratifs's 1890datel Fernand Cormon oli õpetanud ka Van Gogh'i ja ToulouseLautrec'i 20aastaselt hakkas ta end maalimisega iseseisvalt elatama 1909. aastal abiellus Gabrielle Buffet'ga "Staar tantsija üleookeanilisel praamil" Fakte kunstist Avaldas mõju dadaismi ja sürrealismi kujunemisele Karjääri algul oli mõjutatud impressionist Afred Sisley'st. Väikesed kirikud, teed, kaldapealsed need oli tema varajasete maalide põhiteemad 20. sajandi esimesel kümnendi lõpus tulid ta töödesse mõjutusi kubistidelt 1911. aastal liitus Puteaux nimelise
tegemine, Ta vastab, et koopiate tegemine on ülemaailma kunstihariduse kõige tähtsam osa. · Oma eeskujuks Eestis peab Mart Sander juba ammu Eevald Okast. Mart on püüdnud järgida Okase maalimis stiile. Mart on öelnud, et tahaks Eevald Okast isegi enda õpetajaks, kui see oleks võimalik. · Mart püüab maalida erinevate tehnikatega, mis on pärit 19.sajandist. · Mart Sander pole õppinud maalimist, kuid on maalimisega tegelenud juba üle 30. aasta. Tähtsamaid teoseid "Saladuslik portree" "Pille Minevi portree" "Priimabaleriin Kaie Kõrbi portree" Minu arvamus Mart Sanderi teostest Minu arvates on Mart Sanderi teosed väga huvitavad. Mulle isiklikult meeldivad õlimaalid, ja Tema just õlimaale teebki. Kuigi Mart Sander pole kunstnikuna eriti tuntud, on ta mu lemmik,kuna Ta tegeleb veel muusikaga. Ja need kaks valdkonda on mulle lähedased.
Perekond – 3 venda, isa Livorno Flaminio, ema Eugenia Modigliani. 11-aastaselt jäi raskesse pleuriiti, 14 aastaselt haigestus tüüfusesse. Palavikuuni – kunstnikukutsumus. Õ P I N G U D / PA R I I S I E L A M A ASUMINE Algasid Guglielmo Micheli joonistamise ja maalimise erakoolis – orienteeritud impressionismile. Scuola libera di Nudo /„Vaba aktikool“ . - Giovanni Fattori. Istituto di Belle Arti di Venezia - keskendus kunstiajaloo õppimisele, maalimisega ei tegelenud intensiivselt. Kolis Pariisi – teda kutsusid uued kunstistiilid. M O D I G L I A N I , KU I S KU L P T O R . Tutvus Constantin Brancusiga – tekkis huvi skulptuuride vastu. Tehnilised võimalused ei võimaldanud varem alustada. Legend – varastas kive metrooehituse ehitusplatsidelt. Pärast 1913.a ei tegutsenud – polnud tulus, asus tagasi maalikunsti juurde. E LU T E I S E M A A I L M A S Õ J A AJAL JA LÕUNA- PRANTSUSMAAL
16-aastaselt Peter Paul Rubensi ( Põhja-Euroopa kuulsaima kunstniku ) juurde parim õpilane Elulugu (2) 1618.a. lisati kodulinna meistrite nimistusse ( vaid 19-aastaselt ) Rubensi abiline kuni 1620. aastani 1620.a. esimest korda Inglismaale James I õuemaalija 1623. a. sõitis Rubensi soovitusel Itaaliasse Genovasse edasi õppima Itaalias viibides jäljendas Veneetsia meistreid Tiziani, Tinterettot ja Veroneset Elulugu (3) Teenis elatis portreede maalimisega 1632. a. Charles I soovil tagasi Inglismaale õuekunstnikuks lõi rüütliks, kinkis maja, kindlustas sissetuleku, jagas kingitusi, nimi sir Anthony Vandyke'iks 1640.a. otsustas abielluda Mary Ruthveniga maalimiseks värske energia ja inspiratsioon 1641.a. suri haiguse tõttu Looming (1) Peamiselt maalis portreesid paraadportree ( inimese väärikana kujutamine ) Pintslitehnika - ilus, mahe, peenetundeline, õrn, pehme Värviharmoonia ja psühholoogiline sügavus
Suurim muutus: donaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat. Arnold Schönberg (1874-1951) Arnold on austerlane ja iseõppija. Juba lapsena hakkas ta ise mängima viiulit ja hiljem tsellot. Alguses teenis ta elatist kabareemuusikuna. Ta sai kompositsiooni õppejõuks ning asutas Viini muusikaühingu. 1918. Läks elama Saksamaale. Schönberg töötas Preisi Kunstide Akadeemias. Oli sunnitud emigreeruma USAsse, sest ta oli juut. Ta on mitmekülgne isik, tegeles maalimisega, oli pedagoog ja muusikateoreetik. Schönberg koos õpilastega Alban Berg ja Anton Weberniga = Uus-Viini koolkond. Schönbergi muusika on loodud peaga (arvuliste reeglite järgi),mitte tunnetega. Arvulised reeglid sisaldavad keelde, mis jätavad Arnoldi ilma üldkasutatavatest vahenditest ja piiravad tema fantaasiat. Looming: Ooper: ,,Mooses ja Aaron" ,,Ellujäänu Varssavist" (jutlustaja, koor ja orkester) ,,Kuu-Pierrot" ,,Viiulikontsert" Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud"
et noored teda imetleksid, tema kirjandus elaks igavesti. Seepärast pressis ta naiselt kaastunnet ja ülistamist, ta vajas seda. Ta tahtis, et kõik teda imetleksid. Temas oli ka teatav tundetus,südametus- purustades Jamesi lootused minna tuletorni juurde. Lily Briscoe- talle meeldib olla üksi, meeldib olla omaette, ta pole loodud olema abikaasa, ta on iseseisev, seepärast ta jääb romaani lõpuni vanatüdrukuks ega abiellu William Bankesiga. Ta oli pidevalt oma maalimisega heitluses, ta näeb kõike väga selgelt, aga kui tõstab pintsli et maalida, ei tule sellest enam seda, mida kujutas. Temas on see nukrus , et ei oska panna maalile seda tõde ja reaalsust, mida ta näeb ning kartis, et tema maalikunsti ei hinnata. 5. Teose ülesehitus, süzee ja faabula Esimene osa ,,Uks" võtab aset enne esimest maailmasõda. Ramsay'd on teose alguses terve perega oma suvemajas, ema lubab pojale James'ile, et kui järgneval päeval on ilus ilm, lähevad
Van Gogh köitis need meisterlikult kokku, tehes väga algsest kujutusest mõne päriselus oleva eseme. 1 Eneseportree 1887 Elulugu Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853 Hollandis Põhja-Brabanti provintsis Grootzunderti külas, kus ta veetis ka oma lapsepõlve. 1860 aastal läks ta külakooli õppima, 1864. aastal saatis isa ta internaatkooli. 1866. aastal siirdus ta Tilburgi keskkooli õppima, kus ta sai koolitust maalimise kohta. Van Gogh alustas maalimisega juba tegelikult aastal 1862, koolist omandatud väheste teadmiste järgi. Tagasi vaadates on Van Gogh kirjeldanud oma lapsepõlve külma ja süngena. 1869. aasta juulis läks Vincent van Gogh oma onu soovitusel Haagi kunstikaupmehe õpilaseks. 1873. aastal läks van Gogh Londonisse kunstipoodi tööle, kuid van Gogh ei tunnistanud maale lihtlabase kaubana. Selle ja tema konfliktide poepidaja pärast vallandati van Gogh sealt aastal 1876.
impressionismi algatajana, mitmete erakordsete maalide autorina ja ka 20. sajandi kunsti teerajajana. 6 1. 2. 2. LOOMING Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon. Tõusev päike" 1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal. Monet rõhutas valguse tähtsust seriate maalimisega ühest ja samast objektist erinevatel kellaaegadel. Monet andis edasi looduse muutlikkust, nt. Veepinna sillerdust. 6.1 "Eine vabas looduses" (1866) 7 (Pilt 1) 6.2 "Impressioon. Tõusev päike" (1872) (Pilt 2) 8 6.3 "Moonipõld (1880)
Ghirlandio, Cosimo Rosselli, lõunapoolse Perugiona, Botticelli, Chirlandio, Biagio d' Antonio, Luca Signorelli. 10. Kus asuvad kabelis need maalid? a. Maalingud asuvad altariseinal, laes. 11. Millised on maalide teemad? a. Mütoloogia, ajalugu (nt. ,,Viimne kohtupäev"). 12. Kes renessanssi kunstnikest sai kuulsaks ,,Madonna" piltide maalimisega? a. Raffael 13. Mis on peenmaal? a. Väga täpne, pisimaidki üksikasju kujutav maal. 14. Kus seda harrastati? a. Madalmaades 15. Võrdle Itaalia Madalmaade renessanssi. a. Itaalias peamiselt esil kunst ja kirjandus, Madalmaades muusika. b. Madalmaade kunst oli palju vähem antiigist mõjutatud, kui Itaalia, soojem ja kodusem Madalmaades. 16. Nimeta kuulsaim Saksa renessanss kunstnik? Mis on tehnikaid ta viljeles? a. Dürer
palju muudki. Renessansiaja humanism ei näinud kunstide ja teaduse vahel erilist vahet ning Leonardo tööd teaduse ning tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui tema kunst. Kuna tal jäi puudu korralikust haridusest matemaatikas ja ladina keeles, siis tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast. Ta eksperimendid järgisid kindlat teaduslikku meetodit ning hüpoteesid olid sageli seotud kunsti, eriti maalimisega. Tema terviklik lähenemisviis teeb temast tänapäevase süsteemiteooria eelkäija. Leonardo on austatud oma tehnoloogilise innovatiivsuse poolest. Mitmed Leonardo da Vinci kavandatud leiutised ei saanud tema elu ajal teoks, kuid on olulised tänapäeval, näiteks helikopter, tank ja kalkulaator. Lisaks parandas ta suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast.
millega maalida, kuidas teiste inimeste seas välja paista ja korralda uusi täiesti pööraseid happeninge. Minu arust on see täiesti normaalne, et inimesed teevad pööraseid asju. Kui vanasti oli põhiliseks see, et kõik peab olema ilus ja tegeleti rohkem rahuliku kunsti loomisega, siis tänapäeval on asjalood hoopiski erinevad. Tehakse täiesti hulle tegusid alates värvide söömisega ja siis nende välja tulemisel selle maalimisega kuni keha augustamiseni ja enese piinamiseni välja, et teha kunsti. Mustkunst on samuti kunst. On palju selliseid pööraseid selle, kes panevad oma elu ohtu näiteks sellega, et ripuvad ilma vee ja toiduta mitmeid päevi väikeses kastis üsna kõrgel maapinna kohal, lasevad ennast elusalt matta, istuvad mitu päeva suure jääkuubiku sees ning seda ka ilma vee ja toiduta. Tänapäeva kunst muutub üha pöörasemaks ja mida meeletumalt sa suudad oma
toimus 1919. aastal Figuerese teatris 1922. aastal asus õppima kaunite kunstide kooli nimega Academia de San Fernando 1926. aastal visati Akadeemiast välja, süüdistatuna rahutuste õhutamises Dalí kombineeris kunstistiile klassikalisest maalist modernse avangardismini Dalí: "Mina olengi sürrealism" Oma karjääri hilisemas faasis ei piirdunud Dalí vaid maalimisega vaid eksperimenteeris mitmete uudsete tehnikatega 1982. aastal määrati Dalíle kuningas Juan Carlos I poolt tiitel Marqués de Dalí de Púbol, mis andis Dalíle aadliseisuse Dalí suri 23. jaanuaril 1989. aastal, kuulates oma armastatud heliplaati "Tristan ja Isolde". Dalí on maetud endanimelise teater-muuseumi krüpti. Kuulsaimad teosed Click to edit Master text styles Second level Third level
Retsensioon Käsin 18.aprillil Kuressaare Ajamaja galeriis vaatamas Boris Sestakov-i maalide näitust. Näitus oli eksponeeritu kolmel korrusel ning välja oli pandud väga erisuguseid pilte. Boris Sestakov on sündinud 1963 a. Tallinnas. Ta on olnud ka Tartu Kunstikooli õpetaja, tegelenud nahkehistööga ning olnud Saaremaa Kunstnike Liidu juhatuse esimees. Alates 1994 aastast on ta Kuressaare Kunstikooli direktor ning tegeleb aktiivselt maalimisega. Välja oli pandud 22 maali ning kõik väga eriilmelised. Lõuendid olid enamasti väga suured (umbes meeter korda meeter) ning see tegi näituse igati nauditavaks. Kasutatud oli erinevate maalide puhul erinevaid tehnikaid, ka teemad olid väga erinevad ning samuti värvid. Erinevused võivad olla tingitud sellest, et pildid olid maalitud erinevatel aegadel ja eluetappidel. Ühiseks jooneks kõikide maalide juures võib kindlasti tuua fantaasiarohkuse. Inimene saab
Debüütnäituse pealkirjaks on ,,Tantsija". Joonistamisande avastas Laura Arpo endas juba pisikese tüdrukuna, ehkki toona ilmusid tema väikeste sõrmede alt paberile enamasti küll loomad. Ta lõpetas 2004. aastal Kuressaare ametikooli kunstilise kujundamise eriala ning suundus seejärel elama Tallinna. Nüüdseks on ta end täiendanud Eesti Kunstiakadeemia ettevalmistuskursustel ning õppinud rõivadisaini Mainori kõrgkoolis. Kui varem tegeles Laura maalimisega rohkem hobi korras, siis alates eelmisest aastast otsustas andekas noor naine oma edasise elu sellele alale pühendadagi. Oma ideid töödeks ammutab Laura kõikjalt - näiteks fotodelt, muusikast, tantsijatest ja värvikombinatsioonidest. Tihtipeale hakkab ta endasõnul lihtsalt maalima kui tuju on mõnikord õnnestub, mõnikord mitte. Galerii ,,Tantsija" peamiseks inspiratsiooniallikaks on naise keha ja tantsijad, eriti baleriinid.
· Äärmiselt rahutu ja keerulise temperamendiga isiksus. · Tegi marmorist amori ja üritas müüa. Keegi ei uskunud, et see tema tehtud. · Jätkas õpinguid. · Konkurssid Firenzes. · Marmori tükist tegi seisva Taaveti, mida loeti kõige ilusamaks Taaveti kujuks. · 1498 Fieta-> üks ilusamaid fietasid. · Mich., oli võimeline otse kivisse raiuma. · Reljeefid: Trepi Madonna, Kentauride lahing, Lahing Arno jõel · Tegeles maalimisega: "Dontando perekond" · Teda märkas paavst. Valmis Sixtuse kabel, kuhu tegi maale. · Maalis Piibli lugusid. · Oli kutsutud Meidicite perekonda. · Kui ta sai valmis oma suure laemaali, arvas, et ta on vaba mees, kuid paavst palus tal maalida Sixtuse kabeli otsaseina-> maalis sinna "Viimase kohtupäeva" · - dramaatiline ja vägivaldne joon peegeldab ajastu olemust; - täiuslikud inimesed ebaharilikes ja vägivaldsetes poosides;
tööga. · Nad ei ole kunsti õppinud ja maalivad enda lõbuks. · Esindajad: Henri Rousseau, Ivan Generalic, Niko Pirosmanasvili. Eestist Paul Kondas, Jaan Oad. Elust · Sündis LoodePrantsusmaal Lavali linnas 21. mai 1844. · Õppis samas linnas keskkoolis, kus ta võitis auhindu joonistamises ja muusikas. · Õppis juurat. · 4 aastat teenis armees. · 1868. aastal kolis ta Pariisi. · Töötas Pariisis maksukogujana. · Tõsisemalt hakkas maalimisega tegelema hilistes 40 ndates. · Tema naine Clémence suri 1888 ja ta abiellus 1899 Joséphine Nouryga. · Pensionipõlves mängis raha teenimiseks tänaval viiulit ja töötas ka ajakirjas Le Petit Journal, kus maalis ajakirjale kaanepilte. · Suri Pariisis 2. september aastal 1910. Le Petit Journal kaaned Kunst · 1885. aastal saatis ta 2 maali Salon des Champs Elysées`sse. · 1886. aastat sai ta oma maale püsivalt näidata Salon
· Nisside ette asetatud sambad loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult · Betoonist võlv, nelinurksete süvenditega 2.rooma maalikunst: · Põrandamosaiigid, seinamaalid Pompejis · Mosaiik Aleksandrist Issose lahingus(suur pind kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest; valguse ja varjude mäng) · Seinamaalid suur illusionism, looduse jäljendamine. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale (marmorit). Armastati ruumilisi silmapetteid : seintele maalitud aknad/uksed, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Ruumilise mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi. · Temaatika : mütoloogia (Dyonysose legendid), kirjandus( Odüsseuse eksirännakud), olustik, maastikud, esemete kujutus ( natüürmort). · Tahvelmaal. Populaarsed olid portreed. (muumiaportree Faijumist)
Kandinsky töötas Rahvakomissaride Nõukogus, ta oli professor. Pani aluse mitmele muuseumile ja tegutses väga aktiivselt Kunstide Akadeemia asepresidendina. 1921.a. algas Venemaal avangardi likvideerimine ja uuem kunst oli määratud väljasuremisele. Kandinsky siirdus 14 maali ja abikaasaga Berliini. Hiljem elas Weimaris ja töötas kuulsas kunstikoolis ,,Bauhaus". Esines näitustel nii Euroopas kui ka USA-s. Pärast ,,Bauhausi" sulgemist tegeles rohkem maalimisega, kus peatähelepanu oli kolmnurga ja ringi motiividel. Kasutas varieeruvaid värve olenevalt foonist. Oma töid nimetas ,,kompositsioonideks" ja nummerdas neid. Natside võimuletuleku järel lahkus Kandinsky Saksamaalt ja suundus Prantsusmaale, kus 1944.a. haigestus ja ta suri 13.detsembril 1944.a.
1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked interjörid idamaiste vaipade, pärlite ja turbanitega ning samuti inimesed. Eripäraks on äärmiselt selge ülesehitus, mis on geomeetriliselt väga täpne ja korrapärane. Looming Figuurid tema maalidel kalduvad vaikelulisusele.
kunstipaviljonis poisi esimese avaliku näituse. Saadud positiivne tagasiside viis uude ajastusse mitte ainult Horvaatia, vaid kogu maailma kunsti. Hiljem hakkas Generalic maalima õlivärviga lõuendile või klaasile. Tema teoste ideed ja meeleolud olid tugevalt katoliikluse poolt mõjutatud. Kunstnik kujutab talupoegade elu. Eriti meeldis talle joonistada pilte mitmesugustest pühadest ja tseremooniatest. Generalici looming innustas ka naabreid ning mõne aja pärast tegeles maalimisega juba paarkümmend talupoega. Tänu sellele sai Hlebina, tema koduküla, rahvusvaheliselt tuntuks ja hturistide huvipaigaks. Peale Teist maailmasõda, 1945. aastal, sai temast Horvaatia kunstnike ühingu ULUH liige. 1953. aastal korraldas ta Pariisis, kus ta oli juba paar kuud elanud ja töötanud, kunstinäituse. 1959. aastal joonistas ta Horvaatia naivistide arvates oma kõige hinnalisema töö "Hirvede pulm" ("The deer wedding"). Generalicil on palju järgijaid
Kazimir Malevits Kaarel Vandler 11B Elu Poola päritolu vene maalikunstnik 23. veebruar 1897 Kiiev 15. mai 1935 Leningrad (56 aastat) Isa kuulus alamaadlisse ja hiljem oli suhkruvabriku juhataja. Ema aga oli koduperenaine Elu Joonistama õppis alles 15-aastaselt Aasta hiljem läks ka kunstikooli (joonistamiskooli) 17-aastaselt töötas joonestajana, kuid ka tegeles edasi maalimisega 1898. aastal oli väidetavalt tema esimene maalinäitus Elu Aastatel 1905 ja 1906 elas kunstnik Moskvas, kus ta üritas kahel korral sisse astuda maalikunstikooli, kuid teda ei võetud kummalgi korral vastu 1909. aastal lahutas Malevits oma naisest, kuid leidis kohe uue. Uue algusega rändas kunstnik ringi Moskvas ja Peterburis olles tegeles ta väga intensiivselt kunstiga 1913. aastal kujundas ta Peterburis ooperile `'Võit päikese üle'' kulissid ja kostüümid 1915
Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud kunstikursitel, oma oskusi on ta iseseisvalt arendanud. Maalimisel tal suuri eeskujusid ei ole, kuid kunstiraamatute vahendusel on ta imetlenud ja analüüsinud erinevate kunstnike töid ning juba aastakümneid on ta maalimisega tegelenud. Pilte vaadates ja uurides ning Ajamajas jalutades võlusid maalid mind oma lihtsusega. Pildid jäid juba kaugelt silma ning tekitasid minus hea meeleolu. Pilte oli palju erinevaid: osad olid huvitavad, osad jäid arusaamatuks. Osad maalid olid sürrealistlikud ja ebareaalsed, kuid see muutis minu arust osad maalid väga huvitavaks. Selliseid maale vaadates tekivad pähe erinevad mõtted ja pildi põhjal hakkan ma endale mingit lugu edasi jutustama, looma erinevaid seoseid.
Teise maailmasõja ajal sõitis Chagall New Yorki, kus maalis tsükli ,,Küla ja sõda". Ootamatult suri 1944.a. Chagalli abikaasa. Kunstnik maalis suurest kurbusest ja murest kantud töid. 1948.a. naases kunstnik Prantsusmaale ja asus elama Nice lähistele. Peagi abiellus Chagall teist korda. Chagalli maalidel on mitmeid korduvmotiive: viltu vajunud külamajad, katusel mängivad viiuldajad, õhus hõljuvad inimesed, hiigelkuked , imeliselt õitsevad puud. Elu viimastel aastatel kunstnik enam maalimisega ei tegelenud, vaid pühendus litograafiale. Teda huvitas monumentaalkunst. Chagall tegeles mosaiigi, keraamika, skulptuuri, vitraazi ja gobelääniga. 1963.a. valmis Pariisi Ooperiteatri laemaal, mille kallal Chagall töötas üle aasta. Ta oli sel ajal 76 aastane. 1966.a.valmis pannoo Metropolitan Opera jaoks New Yorgis 1973.a. külastas Chagall abikaasaga Moskvat ja Peterburi, kus neid väga soojalt vastu võeti. Kunstniku 90
Tema tööd muutusid halvemaks ja 1876. aastal jättis ta maalimise tahaplaanile ning keskendus õpetamisele ja religioonile. Varsti peale seda lõpetas ta religiooniõpingud, kuid jätkas religioosset teed. Ta ühines kivisöekaevurite rühmaga ning elas Piiblit lugedes ja tutvustades pidevas vaesuses. 1879. aastal hakkas tema huvi religiooni vastu taanduma ning ta alustas jälle maalimist. 1880. aastat peetakse tema elu pöördepunktiks, sel aastal hakkas ta jälle intensiivsemalt maalimisega tegelema. Sel ajal maalis ta hulgaliselt söekaevureid. Aastatel 1881 1886 kohtus Vincent paljude maalikunstnikega ning asus katsetama vesi- ja õlivärve. 1885. aastal valmis tema esimene suurepärane töö "Söekaevurid". 1886. aastal õppis ta Antverpeni Kunstiakadeemias. Kahe aasta pärast sai ta lähemalt tuttavaks Gaughin´iga, kellega plaanis koos tööle hakata, nagu hiljem selgus, olid nende kahe mehe vaated kunstile üsna erinevad. Ühel
Teise maailmasõja ajal sõitis Chagall New Yorki, kus maalis tsükli ,,Küla ja sõda". Ootamatult suri 1944.a. Chagalli abikaasa. Kunstnik maalis suurest kurbusest ja murest kantud töid. 1948.a. naases kunstnik Prantsusmaale ja asus elama Nice lähistele. Peagi abiellus Chagall teist korda. Chagalli maalidel on mitmeid korduvmotiive: viltu vajunud külamajad, katusel mängivad viiuldajad, õhus hõljuvad inimesed, hiigelkuked , imeliselt õitsevad puud. Elu viimastel aastatel kunstnik enam maalimisega ei tegelenud, vaid pühendus litograafiale. Teda huvitas monumentaalkunst. Chagall tegeles mosaiigi, keraamika, skulptuuri, vitraazi ja gobelääniga. 1963.a. valmis Pariisi Ooperiteatri laemaal, mille kallal Chagall töötas üle aasta. Ta oli sel ajal 76 aastane. 1966.a.valmis pannoo Metropolitan Opera jaoks New Yorgis. 1973.a. külastas Chagall abikaasaga Moskvat ja Peterburi, kus neid väga soojalt vastu võeti. Kunstniku 90.sünnipäeva auks korraldati Louvreis tema loomingu
Püha Andrea kiriku fassaad. Kiriku interjöör. 3 Leon Battista Alberti oli üks renessansi rajajaid, lineaarperspektiivi looja. Alberti elas aastatel 1404-1472. Ta oli itaallane ning tänapäeval kohtab teda iseloomustavat väljendit ,,universaalne mees" vararenessansist. See tulenes sellest, et ta tegeles arhitektuuriga, maalimisega, skulptuuriga ja kirjutamisega. Maaliteostest pole ükski kahjuks säilinud. Leon Battista Alberti oli Firenze kaupmehe Lorenzo Alberti vallaslaps. Teda hariti hästi Genfis. Ta õppis seal klassitsistikat Gasparino Barzizza koolis. Edasi õppis ta seadust Bologna ülikoolis. Alberti kirjutas kaks raamatut arhitektuurist: ,,De Pictura"(1435) ja ,,De Re Aedificatoria"(1450). Ta oli tuntud juba oma eluajal tänu oma saavutustele. Paavst Nicholas V palkas teda
31. 12. 1869 3. 11.1954 Henri Matisse Aron Alt 12.A Elulugu (1) Prantsuse maalikunstnik Fovismi esindaja Lisaks skulptor ja joonestaja Sünninimi Henri-Émile-Benoît Matisse Sündis Le Cateau-Cambrésis 31. detsember 1869 Nooruaja elas Bohain-en-Vermandois. 1887. aastal läks Pariisi juurat õppima, kuid hiljem loobus. Elulugu (2) Maalimisega alustas 1889. aastal. 1891. aastal alustas õpinguid Julian'i akadeemis kunsti erialal. Alguses armastas maalida inimesi ja maastikke. Tema esimene tütar Marguerite sündis 1894. aastal. 1898. aastal abiellus Henri Amélie Noellie Parayre'ga, Henri Matisse sai temaga kaks poega: Jean (1899) and Pierre (1900). Matisse esimene soolonäitus oli Ambroise Vollard'i galeriis 1904. aastal Elulugu (3) Lisaks lõi Matisse tänu sõprade abile Pariisi Académie Matisse kunstikooli, mis toimis
Tema võimas pilvine taevas kõrgumas ähvardavalt madala maastiku kohal lisab teostele pinget ja ärevust, mis kohati ulatub traagikani. Tema töödel on sageli sümboolne või religioonne tähendus. Lisaks 700 maalile ja 100 joonistusele, sai Ruisdael aastal 1676 doktorikraadi meditsiinis ja arvatavasti tegi oma teise karjääri kirurgina. Ruisdael on sündinud Haarlemis ja õppinud maalimist oma isalt, kes oli pildiraamimeister ning tegeles kunsti müügi ja maalimisega, ja oma onult Solomon van Ruisdaelilt . Juba 1718 aastaselt maalis ta üle tosina töö. See arv kasvas järgnevate aastatega. See barokiaja kunstnik oli aktiivne ja iseseisev juba enne, kui teda 1648 aastal võeti vastu Haarlemi Püha Luuka kunstigildi . Peale seda reisis ta laialdaselt Hollandis ja Saksamaal ning umbes aastal 1655 asus elama Amsderdami. Seal pidas ta edukalt üleval kunstistuudiot, milles treenis Hollandi järgmise generatsiooni maastikumaalijaid
tööd. Lähemal vaatlemisel selgus, et pildil on kujutatud surevat naist haigla aparaatidega. Pealkirjaks ,,Ema suremas". Pilt oli rahuliku tooniga, värvid olid heledad ning mitte silmatorkavad , et anda meile teada, et naine on suremas rahulikult ilma piinadeta kauni looduse keskel, oma koduterassil. Kokkuvõtteks võin öelda, et jäin näitusega rahule. Ühest küljest oli see väga huvitav, kuid see oli ka hariv. Tegelen ka ise põgusalt kunstiga, eelkõige just maalimisega. Paljud tööd andsid mulle inspiratsiooni proovida midagi uut, mida ma ei ole veel teinud. Ka minu unistus oleks ühel päeval näidata oma töid maailmale. Kunst on minu jaoks ülim väljendusviis.
1944. aastal hakkas Sturm metsavennaks, mistõttu mõisteti ta 25 aastaks vangi ja saadeti Siberisse. Hugo Sturm oli abielus lätlanna Julie-Ermiine Kigursiga, kes oli pärit jõukast Riia perekonnast. Abielust sündis 5 tütart: Evi, Juta, Lea-Tuti, Kaie ja Malle. Hugo Sturm tegeles aktiivselt kunstiga 19571978. Ta lõi hulgaliselt naivistlikus stiilis puutöid ja õlimaale. Kunstiliselt aktiivseim oli 1978. aasta, mil ta lõi 3 puutööd ja 8 õlimaali. Maalimisega tegeles Hugo Sturm 19721978, kusjuures suurim arv õlimaale üheksa valmis aastal 1976. Sturm osales ka isetegevuskunstnike näitustel Isikunäitusi pole tema töödest koostatud. Oma töödes kasutas Hugo Sturm sageli eesti rahvuseepose Kalevipoeg ning eesti kirjandusklassikute motiive, mis sümbolitena leidsid väljenduse tema kunstis. Professionaalseks kunstnikuks kujunes ka Sturmi tütar Lea-Tuti Livshits, kes
KUMU, Johann Köler Mina käisin 29. Oktoobril Eesti Kunstimuuseumis külastamas Johann Köleri maalide näitust. Näitusel oli üleval Johanni 7 tööd. Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsioonis. J. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. Johann Köleri, rahvusliku maalikunsti rajaja, auks paigaldati 1976. Aastal Linnuväljakule monument temas. Sellel aastal tähistati tema 150. Sünnipäeva
Järvejooksu võitjate kompleksi (kavandanud Aate-Heli Õun) kuuluvad ka graniitplaatidest sambad võitjate nimede- ja aastaarvudega. Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi
Viini Kunstiakadeemias. 1958. a. sõitis Pariisi , kus ta jäi elama kui kodakondsuseta isik.Pariisis pidi alguses taluma majanduslikku kitsikust ja sotsiaalset isolatsiooni. Pilt on tehtud Sofia Kunstiakadeemias, kus Christo õppis siis aastatel 1953-1956 Äraelamiseks maalis Christo esialgu portreesid, mida lähendas prostitusioonile. Christo kohtas esmakordselt oma tulevast abikaasat , Pariisis, 1958. aasta oktoobris, 23 aastastena. Sellel ajal oli Christo vaene kunstnik ja tegeles portreede maalimisega. Tuttavaks said nad tänu sellele, et Christo pidi maalima Jeanne-Claude'i ema, Précilda de Guillebon'i. Peatselt abielluti.Kusjuures paar on mõlemad sündinud samalpäeval,samal aastal ja samal tunnil. (13.juuni.1935) . 11. mai 1960 a. sündis tütar Cyril. Septembris 1964 läks Christo oma perekonnaga elama USA-sse. 1973. a. sai Christo USA kodanikuks. 14. märts 1984 sai Jeanne-Claude USA kodanikuks . Christo naine Jeanne-Claude suri 18. novembril 2009, aju anerüsmia tagajärjel .
kuid nagu kaasaegse kunsti puhul ikka jättis autor liialt palju vaatleja enda otsustada ja edasi mõelda. Eelistan siiski töid, kus oma mõtteid pole tarvis sundida liikuma ning kus kunstnikul on suurem roll suunamisel. Johann Köler Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. ``Truu valvur`` 1878, õlimaal Tema teostest üks silmapaistvamaid oli ``Truu valvur`` , kus on kujutatud väikest tüdrukut ja suurt koera. Nendes peegelduv sümbolistika on tugevalt vastandlik. Tüdrukuke sümboliseerib
John Cage (1912 1992) Ameerika helilooja ja filosoof. 20. saj olulisimaid muusikast mõtlejaid ja kirjutajaid. USA eksperimentalismi ja Euroopa avangardismi juhtfiguure; tema kohta on öeldud, et pärast Cage'i pole olnud heliloojat, kes poleks temast mõjutatud. Sündis Los Angeleses, elas terve oma elu Ameerikas, kuid reisis palju nii Euroopas kui ka Aasias. Noorena õppis muusikat, kujutavat kunsti ja arhitektuuri, tegeles luuletamise, maalimisega, oli klaverisaatjaks nüüdistantsu truppidele (aastakümneid tegi koostööd eksperimentaaltantsu guru Merce Cunninghamiga). Lühikest aega oli Californias Schönbergi õpilane, lõi isegi mõned dodekaf. teosed, kuid selline muusika tundus talle liiga traditsiooniline. Schönberg on öelnud, et Cage pole mitte helilooja, vaid leidur. Cage ise ütles, et tema leiutaski muusika. Cage'i lähenemine muusikale oli täiesti erinev seni lääne muusikas kehtinud arusaamadest. Tema esimesi
- kõige parem maalida vee ääres, isegi vee peal - õhk puhas ning värvid kirkad · Erivärvilised pintslitõmbed. Leiavad, et ka vari värviline (sinakad toonid) · Kompositsioon pole vaja enam täpset paigutust, tuleb säilitada juhuslikkus · Igal kunstnikul subjektiivne alge, mis avaldub nende maalidel. · Impressionistid eelistavad maalimist vabas õhus, põhimotiiviks maastik. · CLAUDE MONET - rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist - sari Roueni katedraalist - andis vaimustavalt edasi looduse muutlikust nt veepinna sillerdust - ,,Aed Vetheuil`s" ,,Euroopa sild Pariisis" · EDGAR DEGAS - täpsus ja jahedus - keerukate liigutuste tabamine - pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud - ,,Dzokid võiduajamisel" ,,Täht ehk tantsijatar laval" · AUGUSTE RENOIR - huvitus peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamisest
1939. aastal kasutas A. Breton esmakordselt Dalí kirjeldamiseks halvustavat hüüdnime "Avida Dollars." 1942. aastal avaldas Dalí oma autobiograafia "Salvador Dalí salajane elu". Mälu püsivus 19491980 Alates 1949. aastast oli Dalí elupaigaks taas Kataloonia. Oma karjääri hilisemas faasis ei piirdunud Dalí vaid maalimisega vaid eksperimenteeris mitmete uudsete tehnikatega. Näiteks oli ta üks esimesi, kes kasutas kunstis hologramme ning mitmetes tema töödes võib näha optilisi illusioone. Lisaks optilistele illusioonidele ning teadusele mõjutas Dalí hilisemat loomingut ka religioon. Tema pühendumus katoliiklusele kasvas. Samuti inspireerisid Dalíd 1945. aastal toimunud Hiroshima katastroof ning aatomiajastu algus. Dalí soovis ühendada
Adolf Hitler (1889-1945?) Sündis Austrias, isa oli tolliametnik. Hitler soovis saada endale kunstiharidust. Ta oli Patsifist, sõdade eitaja. Hakkas pärast I MS maalimisega tegelema. I MS-s oli ta ka rindel ja kuna ta ei olnud nõus relva kätte võtma siis ta oli käskjalg. Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis. 12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga. 1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks. Oli populaarne algselt ainult Baieris.
katkevad, on omane just fotole. Ta kasutas sellist tehnikat sageli: see loob juhuslikkuse efekti ning loob mulje, nagu poleks ta enda vabaduslikku ja sundimatuslikku kompositsiooni välja töötanud, aga see oligi täiesti nii läbi mõeldud. Degas kasutas tavapäraseid maavärve. Ta ,,moderniseeris" oma värviskeemi kirkavärviliste aktsentidega vöölehvidel. Tema looming on köitnud paljusid tänapäeva kunstnikke ning tema loomeperioodi võib pidada vägagi pikaks, sest ta alustas maalimisega noorelt ja suri vanana. Pilte tema loomingust ,,Sinised tantsijannad" 1898-1899. ,,Täht laval" 1876-1877. Sellel pildil on näha tema tungimatu Nüüd on pildil baleriin, mis soov tabada erilisi liikuvaid tantsijaid. sai maalimisobjektiks 1870. Ta on kasutanud siin maavärve ja aastal. Maalil meeldivad tema joon on kirglik ja elujõuline. mulle erksad maavärvid ja Degas rõhutab ümbritsevad kontuure
rolli. Kirjad kajastavad suhete arengut tema ja ta armastatu Lottega ning hiljem tolle kihlatu Albertiga. Romaanil puudub väline tegevusliin. Sündmused on edasi antud läbi Wertheri kirjade oma vennale Wilhemile. Sündmustik algab Wertheri elama asumisega külla nimega Wahlheim. Seal vaimustub noor ja emotsionaalne Werther nii küla ümbritseva looduse ilust kui seal elavate talupoegade lihtsast olekust. Ta oli väga õnnelik oma uues kodukohas ning alustas uuesti isegi maalimisega. Raamatuid ta lugeda ei tahtnud. Ta rääkis ka oma vanemast naisest, kellest tundis puudust, kuna aastad ta hauda oli viinud. Ta on kutsutud tantsupeole ja ta oli valinud endale enamvähem ettejuhtuva naispartneri. Peol kohtab Werther Lottet (Charlotte S.) – noort ja ilusat naist, kes pärast ema varajast surma on sunnitud hoolitsema oma väiksemate õdede-vendade eest- ning armub temasse silmapilkselt. Kuid Lotte on juba kihlatud ning nii peab nende vahekord jääma sõpruseks
Aastal 1929 abiellus ta Pilar Juncosaga ning 1930. aastal sündis neile tütar. Kahekümnendate aastate lõpus külastas Miró Hollandit, kus ta sai inspiratsiooni vanade meistrite töödest, mida ta oma enda abstraktses stiilis järele joonistas. Aastatel 1929-1930 hakkas Miród huvitama kollaaz. See viis ta sürrealistlike skulptuuride tegemiseni. Ta eksperimenteeris ka mitmete teiste kunstiharudega, näiteks graveerimise, kivitrüki, vesivärvide, pastellidega ja vase maalimisega. 1932. aastal pöördus ta perega Pariisist Barcelonasse tagasi. 1936. aasta Hispaania kodusõda mõjutas suuresti ta töid, mis nüüd olid täis koletislike figuure, tumedaid värve ning ilmselgelt nähtavat valu. Selsamal aastal kolis Miró tagasi Pariisi. Neljakümnendatel aastatel olid Miró suurteks mõjutajateks klassikaline muusika ja tähistaevas. Teise maailmasõja ajal tekkis materjalipuudus ning Miró pidi rahulduma ainult paberil töötamisega
kuid olid kujunenud ka naivistide koolkonnad. Kuulsaim neist oli Hlebina külas Horvaatias. · GENERALIC tundis joonistamise vastu huvi juba lapsepõlves. Karjas käies oli alati pliiats ja paber kaasas ning joonistas üles kõike, mis tundus talle oluline. Tema teoste ideed ja meeleolud on tugevasti mõjustatud katoliiklusest. Kujutab talupoegade elu, eriti igasuguseid pühasid ja tseremooniaid. Innustas ka paljusid naabreid, kes hakkasid ka maalimisega tegelema tänu temale. · EESTIS on olnud ja töötab praegugi mitmeid naiviste. Kihnu saare meremeeste hulgas kujunes välja lausa naivistlike kunstnike koolkond. Kihnust pärist JAAN OAD maalis detailirohkelt laevu ja rannaelu. Kuulsaim eesti naivist oli PAUL KONDAS oma lüüriliste ja humoorikate piltidega. · Pariisist kõige menukam oli MAURICE UTRILLO. Tegelikult on ta rohkem seotud modernistliku kunstiga ning ta pildid on esmapilgul üsna sarnased
toidujäänuseid, mis oleksid justkui söödes purunenud maha. Osa ruume võis olla pööratud ka maja taga asuva suletud sammasõu nn peristüüli poole. Seal oli mugavaid puhkeruume, skulptuure, ilutaimi ja purskkaevi. Majades oli olemas ka lihtne kanalisatsioon. Seinad kaeti maalidega. Kõige kuulsamad villad Herculaneum ja Startiae. Pompeji seinamaalidel oli enamasti iseloomulik suur illusionism looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale(n: marmor). Roomlased olid kreeklaste kaudu tundma õppinud perspektiivi ja rakendasid seda oma töödes. N: maalisid seintele uksi, aknaid ja sealt paistvaid kauneid maastikke ja teisi ruume. Põrandatel ja seintel olid mosaiigid värvilistest kivikestest ja klaasitükikestest kokku seatud pildid. Pompeji seinamaalide puhul eristatakse mitut stiili. Seinamaalid on saanud Pompeji majade kunagistel elanike (omanike) järgi oma nimed. 1
või siis isegi oma rahvusest isikutega. Paljud, nagu minagi, olen ma endale tegelikult elu lihtsamaks teinud sellega, et olen vaadanud audio-visuaalselt filme, nii huvi kui ka kohustusliku kirjanduse tõttu. Kolmanda punkitna võtaks seda , et lugemine viib inimese mõttemaailma. Nagu ka paljudele inimestele üle ilma, meeldib vahest nõndasama mulle hallist ja monotoonsest igapäeva elust eemalduda. Seda võivad inimesed saavutada erinevate tegevustega, näiteks maalimisega, jutustamisega, muusikakuulamise ja filmi vaatamisega või siis paljude teiste toimingutega, mis nõuavad konsentreerumist. Selliseid momente pole mul kuigi palju juhtunud olema aga, et seda saavutada pean lihtsalt minema eraldi ruumi ja vaiksuses võtma ühe huvitava teose, näiteks teos ,,Moby Dick". Seda raamatut lugesin päris mõnuga, olles lugenud juba veerand tundi, sattusin nagu mõtteruumi, kus nägin ja elasin neid sündmusi lugedes
....................................................................8 2 Adamson-Ericu elust Adamson-Eric (Erich Carl Hugo Adamson) sündis 18. augustil 1902. aastal Tartus. Adamson-Ericu nimevormi hakkas ta kasutama 1920. aastate lõpul. Ta oli eesti kunstis üks silmapaistvamaid loomingulisi isiksusi. Kõige rohkem tegeles ta maalimisega, kuid ta oli ka väga mitmekülgne tarbekunstnik. Ta looming on isikupärane ja elegantne, sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Oluline oli ka Adamson-Ericu osa kunstipedagoogina ning kunstiinstituudi ja tarbekunstikombinaadi ,,Ars" organiseerijana sõjajärgseil aastail. 1921. aastal astus ta kunstikooli Pallas, kuid õppetööst ta osa ei võtnud, ning pallaslaseks teda lugeda ei saa. 1923
Selle sündmuse järgi sai kunstivool omale nimetuse. Tema tööd on tavaliselt suuremõõtmelised. Tema töö ,,Kivilõhkujad", ,,Kivine jõeorg" ,,Matus Ornansi's" Maal on 6m pikk ja kujutab 40 figuuri Courbe kodukülast. Figuurid on paigutatud loomulikult ja lihtsalt ja maal on tumedates toonides. Maalis palju merd, kus tugevaks küljeks on värvi harmoonia. Tihti pigistas tuubist värvi lõuendile ja hõõrus noa abil laiali. Honore Daumier (1808-1879) Tegeles karrikatuuridega, maalimisega ja skulptuuriga. Karikatuurid on poliitilise sisuga. Samuti naeris tihti välja oma töödes väikekodanlaste rumalust. Loominguspole kohta positiivsele tegevusele. Tööd on tugeva heletumeduse kontrastiga ja lihtsustatud vormiga. ,,Vaene Prantsusmaa!"- tüvi on purunenud, aga juured on veel head. Kõige ühiskonna kriitilisem oli realism Venemaal. 19 saj teisel poolel omas sealses kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnikeühendus,
järgmisele suurele projektile, Sixtuse kabeli laemaalingule Vatikanis. "Taavet" Üks vähestest tänaseni säilinud Michelangelo maalidest "Doni Madonna" Üks Michelangelo kadunud maalidest "Battle of Cascina" (pildil on koopia) "The entombment" Küpsed eluaastad 1508. aastal kutsus Julius II Michelangelo Rooma tagasi. Tal oli Michelangelole uus töö: 12 apostli ja mõnede dekoratsioonide maalimine Sixtuse kabeli lakke. Michelangelo alustas maalimisega sügisel kutsudes endale appi Bugiardini, Sangallo ja vana sõbra Granacci, koos paljude tavaliste tööjõududega. Kuna töö ei sujunud nagu käskija soovis, vallandas ta oma abijõu ja kustutas kõik maalitu. Lõpuks tegi ta kogu nõutud ettevõte isiklikult. Olles väga kitsi näitama seda ükskõik kellele teisele peale iseenda, keeldus ta seda näitamst kellelegi teisele peale paavsti. Suure surve tõttu paljastas ta selle 1511. aastal, enne kui see täielikult valmis oli.
annaabi.ee 
