Barokk-kunst
Kui 16. sajandi Madalmaade maalikunstis esines rahvaelu kujutavaid stseene, siis oli seal
inimesi näidatud ühtse suure hulgana, individuaalselt ei olnud neist kedagi eriti esile tõstetud.
Tegevus ise toimus enamasti ikka vabas looduses, sageli mõne külatänava foonil. Sellisest
kujutamisviisist alustas ka 17. sajandi olustikumaal. Sajandi alguskümnetel loodud teostes ei
saagi veel nagu tõmmata õiget piiri maastiku ja olustikumaali vahele, nad on omavahel alles
kokku sulanud. Ka maaliliigi oma sisemistes piirides võis õige peatselt hakata jälgima
diferentseerumist, omalaadsete alajaotuste väljakujunemist. Kindlalt eraldusid teineteisest
talupoeglik ja kodanlik žanr, omaette haruks kujunes lahingumaal. Sealjuures langes
talupoegliku žanri õitseaeg just olustikumaali varasemasse ajajärku. Et selle perioodi kunstile
tervikuna on omane terav robustsus ja tugev jutustava elemendi rõhutamine, siis on need
jooned tooniandvad ka talupoegade elu kujutavates maalides