Nimi: Maalikuntsnik Tiina Laan-Dondelinger Biograafia Tiina LaanDondelinger on sündinud Tallinnas 1991. Aastal lõpetad pedagoogikaülikooli joonestamise. Ta on Gümnaasiumis kuntsi ja kunstiajaloo õpetaja. Ta pidas Tallinna Kultuuriülikoolis loenguid värvusõpetusest ja ruumikujundusest 2005. aastal elas ta Luksemburgis. Maalide tehnika Ta pildid on maalitud segatehnikas lõuenditele ning ka puualustele. Kasutab omalaadset kollaaztehnikat. Maalide pealkirjad on vahelduvalt kolmes keeles: eesti,saksa ja prantsuse Inspireerivad reisid Tiina on käinud mitmes kohas: New York City,Florida,Prangli,Tallinn,Harjumaa,Muhu Vlaanderen,Lerzebuerg Mexico,Yucatan,Provence Chrionico,Mallorca,Livingo Uued maalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fi...
Isaak Levitan Liis Tsebotnikova Isaak Levitan (oma maal) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level § 1873 läks Isaak Moskva Maali-, Skulptuuri- ja Arhidektuurikooli. § Aastal 1875 Isaaki ema suri ja isa jäi tõsiselt haigeks, ning ei saanud enam oma lapsi toetada, isa suri 1877. § Majanduslikesraskustes hakkas Isaak saama kooli stipendiumi, et õppimist jätkata. § Eluiga 1860-1900 § Isaak Levitan oli kuulus Vene maastiku maalikunstnik. § Arendas maastiku tuju zanri. § Isaak Levitan sündis vaesesse, aga haritud juudi perekonda Kaunase maakonnas. § Tema isa oli iseõppinud ja õpetas Kaunase koolides saksa ja prantsuse keelt, veel oli ta ka tõlk. § 1870 asusid nad Moskvasse el...
Botticelli Elulugu · Pärisnimi Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi · Sündis 1445 · Hüüdnimi Boticelli(väikesed tünnid) · Kullassepa õpipoiss · Filippo Lippi õpilane elulugu · 1470. aastaks oli avanud töökoja · Töötas Medicite õukonnas · Rooma · Maeti 1510 Tööde iseloomulikud omadused Vähene ruumisügavus Graatsiline joon Valgus ja vari Mütoloogilised stseenid Kevad(La Primavera) Armastusjumalanna Kolm graatsiat Iseloomulik stiil Venuse sünd Kõige tuntum Tuulejumal Aastaaegade jumal harmoonia Mars ja Venus Armastuse võit saatürid f Maagiline sünd Savonarola eeskuju Vaimne heilus Madonna raamatuga Neitsi maarja Jeesuse kannatused Tänan Kuulamast
Elmar Kits oli eesti maalikunstnik. Ta sündis 27.04.1913 Tartus müürsepa perekonnas ning suri 24.03.1972 Tartus. HARIDUS JA ELUKÄIK Õppis aastast 1928 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis, 1932. aastal lõpetas õhtugümnaasiumi. Jätkas õpinguid 1935 "Pallases", lõpetas selle 1939 (A. Vabbe õpilasena). 1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja. 1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja). 1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Int...
Kuressaare Gümnaasium Caspar David Friedrich Referaat Koostaja: Kattre Adramees Kool: Kuressaare Gümnaasium Klass: 11D 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elulugu.............................................................................................................................................4 2. Looming...........................................................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................................................
Veinis leiduvaid baktereid, mis panid veini roiskuma, uurides avastas Louis Pasteur, et bakterid hävivad kuumutamisel. Seda protsessi hakati nimetama pastöriseerimiseks. Üht hirmsat viirushaigust, marutõbe, uurides, leidis Pasteur, et marutaudi surnud loomalt on võimalik saada vastumürki nakatunud loomale, ent ta ei teadnud kas see töötab ka inimese peal. Joseph Meister oli esimene kes pääses tänu Pasteurile pärast marutõppe nakatumist. Maalikunstnikust leidur Samuel Finley Breese Morse töötas välja mooduse teksti edastamiseks elektrivoolu kaudu. Ta võttis kasutusele telegraafi ja koos sellega morsetähestiku. 1876. aastal leiutas Alexander Graham Bell praktiliseks kasutamiseks kõlbliku telefoni. Gugliemo Marconi valmistas traadita telegraafi, mis oli raadio eelkäijaks. See edastas morsesignaal 5 km taha. 1909. aastal sai Marconi Nobeli preemia. Louis Jacques Daguerre 1839. aastal leiutatud aparaat, millega tal õnnestus kinnistada
Elu ja haridus: · Sündinud 6.12.1941, Fort Wayne'is Indianas · Õppis Wisconsin-Madisoni Ülikoolis matemaatikat ja füüsikat · ... California Ülikoolis kunsti · Töötas Wayne Thiebaud'i(maalikunstnik) assistendina · 1966. a sai temast õpetaja San Fransisco Kunsti Instituudis(SFAI) · 1968. aastal hakkas tegema koostööd Meredith Monk'iga(laulja ja performance kunstnik) · Tema kunsti vahendajaks sai Leo Castelli · 1979. a kolis New Mexico'sse · Tal on maalikunstnikust naine Susan Rothenberg · Tal on kaunite kunstide doktorikraad nii SFAI-st kui ka California Kunstide Instituudist Tema kunst: Tegeleb nii : · skulptuuri · fotograafia · neoonkunsti · video · jooniste · graafika ja · performance'iga. · Ka installatsioonidega. Tuntuimad tööd: Clown Torture (Piinamine Klouniga .. ) 1987 · Videoinstallatsioon Vices and Virtues (Pahed ja voorused) · Koosneb seitsmest neoonsest(?) sõnapaarist, mis ümbritseb ühe
suutis olukorrast täiesti teise mulje luua. Lugudes väärtustatakse kangelaslikkust ja truudust, puhtaid emotsioone. Hinnatud on võitlus pere, armastuse, tõekspidamiste ja kurjuse vastu. Inimesi ei krooni nende näiline süütus, vaid tegude ja käitumisega tõestatud suhtumine. Tarkus, andekus ja sellest kasvav panus ületab mõttetu suursugususe, hea välimuse ja rikkuse. Kuuenda päeva viiendas novellis räägitakse kahest mehest- seadusetundjast ja maalikunstnikust, kelle mõlema välimus on kohutav, kuid nad on väärtustatud oma ande poolest. Juttudes hiilgavad ka teravmeelsed isikud oma tabavate ütlustega. Naeruväärseks peetakse aga ahnust, isekust, kõrget enesehinnangut ja rumalust. Läbiv teema on ka pattude varjamine. Nendes lugudes on tegelased nunnad ja mungad, kelle pahelisus ja tavainimlikkus paljastatakse. Lood pilavad eelarvamusi inimeste süütusest ja korralikkusest ning näitavad, et inimene on loomulik talle loodud
Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!"
ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. “Kui see ometi vastupidi oleks!” hüüatab ta. “Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!”
lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!"
lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!"
lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. “Kui see ometi vastupidi oleks!” hüüatab ta. “Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!”
Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!"
................................7 2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)................................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11 5. Lisad ..............................................................................................12 1. Sissejuhatus Oma referaadi otsustasin teha maailmakuulsast maalikunstnikust Rembrandtist. Olles käinud 9 aastat kunstikoolis olin kursis Rembrandti tähtsusest maalikunstile, kuid ei teadnud tema elulugu piisavalt hästi. Isikliku huvi tõttu otsustasingi valida just tema oma referaaditeemaks. Arvasin, et Rembrandti elulugu on võrdväärne tema teostega aina täiuslikkuse poole, kuni see ka perfektsuseni jõudis, kuid ei. Kuntsniku elulugu ei ole sugugi nii roosiline, kui võis arvata. Minu austus Rembrandti vastu tõusis, sest sain aimu, kui
................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................................. 10 Kasutatud allikad:.................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Käesolev referaat räägib Vincent van Goghist, maailmakuulsast Hollandi maalikunstnikust, kes läks ajalukku kui hull kunstnik, kes lõikas oma kõrva peast ära. Van Gogh elas ning tegutses 19. sajandil ning oli postimpressionistliku kunstivoolu üks põhilisi eestvedajaid. Referaadis tuleb juttu üldiselt kunstniku eluaastatest, personaalsest elust ning tema loomingust. Valisin just selle kunstniku refereerimiseks, kuna olen väga huvitatud tema loomingust ning lühikesest ja traagilisest, ent põnevast elust. 3 Elulugu
alla vandunud. Võib isegi öelda, et selline olukord just suurendas tema teoste mõjuvõimu. Selline võime paneb mind Rembrandti ees veelgi suuremat austust üles näitama. Samas on mul temast kahju, kuna sellist raskusitäis elu ei sooviks kellelegi. Kuid Rembrandt suutis sellest kõigest üle olla ja jäädvustada ennast kunstajalukku kui suursugune kunstnik. Oma referaadis annan ülevaate Rembrandtist kui maalikunstnikust ja kui graafikust, tema päritolust, kunstnikuks saamisest ja eluloost jaotatuna perioodideks. Punktis LISAD on võimalik näha ka tema kuulsamaid teoseid ja näiteid loomingust. Referaadi eesmärkideks olid: · saada teada Rembrandti eluloost · saada teada Rembrandti loomingust ja sealjuures tuua välja tähtsamad teosed REMBRANDT (1606-1669) Rembrandt maalikunstnikuna Rembrandt oli geniaalne maalikunstnik
jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!"
8 need senitundmatud kiired suudavad läbi tungida. Ta pani toru ette raamatu, puutüki, metallplaadi jne. Kui toru ette jäi käsi, ilmus ekraanile selle kujutis, kuid nii , et luud olid tumedamad ja ülejäänud koed heledamad. Röntgen oli teinud avastuse, mis osutus väga tähtsaks arstiteaduses. Pärast mitmeid katseid anda märkide kaudu edasi teateid, oli ameerika maalikunstnikust leidur Samuel Finley Breese Morse see, kes töötas välja mooduse tekstide edasiandmiseks elektrivoolu abil. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme, millele vajutades võis katkestada vooluringi ning sel moel edastada punkte ja kriipse. Seoses sellega koostas Morse telegraafikoodi, mis sai tuntuks kui morsetähestik. 1861. aastal paigutas Philipp Reis oma tehtud mikrofoni oma korterisse ja valjuhääldi klassiruumi
Paraku kaotab ajaloomaal oma tähtsuse 20. ja 21. saj. modernses kunstis. Teema valikus lähtusin just oma erialast- ajaloost, püüdes veel rohkem jälile saada ajaloo mõjudest kunstile ja kunsti „käekäigule” läbi ajaloo. Kunst ja ajalugu on mõlemad humanitaarteadused ja omavahel tihedasti seotud, kunst on ju kultuuri osa, mis on äärmiselt vajalik ajalookirjutamise juures. Ajaloolane on kui kunstnik, kes loob (tõlgib) inimestele kujutluspildi minevikust, erinevalt maalikunstnikust, on tema töövahenditeks tint ja paber ja tema loomingut on sageli raskem mõista kui kunstniku maalitud pilti, kus kõik tähtis on ühele pinnale paigutatud ning kui vaataja natukenegi pildi sisse oma pilguga tungib, mõistab ta selle tähtsust. Järgnevalt ongi ära toodud suurematest ja tähtsamatest kunstiajastustest (alustades antiigist ja lõpetades modernse kunstiga) ajaloosündmusi, -tegelasi kirjeldavad maalid ning
Kui inimene mõtleb, et ta peab loodust parandama, siis eksib ta. Inimkond peaks päästma nii palju taimi ja maastike kui saab. Soo, jõgi, oja, järv, jõekallas nagu nad on, nii nagu jumal on need loonud, on pühad. Kui inimene parandab loodust, on sellel alati halvad tagajärjed. Tavaliselt, kui inimene saab loodusest kasu, ei mõista ta, mis ta loodusele teinud on. (http://www.hundertwasser.at/english/okologie.htm ) K okkuvõte Oma uurimistöös andsin ülevaate austria arhitektist,maalikunstnikust ja graafikust F.R.D.Hundertwasser, kes lõi omapäraseid värvikirevaid teoseid, milles ühendas ornamentaal-dekoratiivsed ja abstraktsed elemendid. Tema loomingu olulisemaks sümboliks kujunes spiraal, mida ta nimetas ,,elu ja surma sümboliks." Hundertwasser esindab rangelt ökoloogilist suundumust. Alates 1970. aastast loob ta kavandeid ökoloogilistele, loodusega kooskõlas olevatele ehitistele. Hundertwasseri mõju kunstnikuna ei ole olnud märgatav suurele hulgale meie generatsioonist
lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!"
lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele tänaseks on saanud rahvusvaheliselt tuntud supermodell. Ta elab vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist New Yorgis. Samas reisib Waris maailmas ringi ÜRO erisaadikuna, estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest sõnaosava ja kirgliku inimõiguste advokaadina. maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki Norma Khouri ,,Kaotatud au" sügav hirm vananemise ja surma ees. süüvib oma portreesse, ei Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias suuda leppida, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik Dalia oli noor ilus moslemineiu, kes elas koos perega Jordaania oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin pealinnas Ammanis
elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!"
elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik 49 oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb,
annaabi.ee 
