HOLLANDI MAALIKUNST 17. SAJ Hollandi maalikunst puhkes õitsengule, sest see väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu pika vabadussõja eduka lõpu puhul. Hollandi maalikunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, ka maastik pidi olema nii nagu ta on, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepärasena kallis. Uued maalizanrid: olustikumaal, portreekunst natüürmort, maastikumaal. Frans Hals-portreemaal. Jan Vermeer van Delft-olustikumaal, toimub siseruumides.Loodust kujutati puhtrealistlikuna, heletumeduse efektid, loodusvormide täpne kujutamine seostati romantiliste meeleoludega
kiriku positsiooni tugevdada. Nii palkas paavst lisaks arhitektidele ka parimaid kunstnikke. Selleks ajaks oli maalikunst saavutanud täiuse. Kunstnikud valdasid ruumi, valguse, värvi ja inimeste kujutamise oskust. Maalide ülesehitus toetus endiselt kindlatele reeglitele. Sümmeetria, kolmnurkse või ümmarguse kompositsiooni kasutamine tundub nende tööde puhul ainuvõimalik, et nad mõjuksid harmooniliste ja terviklikena. Maalikunstilt oodati nüüd lisks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära. Just 16. saj. pandi alus järgnevate sajandite klassikalisele iluideaalile. Üheks suurmeistriks, kelle paavst enda teenistusse palkas, oli Leonardo da Vinci(1452-1519) “Mona Lisa“ “Püha õhtusöömaaeg“ Michelangelo
kutsuti lisaks arhidektidele ka Rooma mitmeid kunstnikke paavsti teenistusse (näiteks Michelangelo ja Raffael). Kunstnikud: 1. Nüüdseks valdasid kunstnikud täielikult ruumi, värvi, inimkehade, valguse ja liikumise kujutamist ning kujutlusvõime oli kõrgemas hinnas kui tegelikkuse jäljendamine (mis oli vararenessansil eesmärgiks). 2. Vararenessansi ideaalid muutusid ning nendest eemalduti, seati uued eesmärgid ja rõhuasetus. 3. Maalikunstilt oodati nüüd lisaks tehnilisele meisterlikkusele ka sügavamat väljenduslikkust ja isikupära. 4. Kunstniku isik muutus väga oluliseks. Kunstnikud hakkasid erinema tavalistest inimestest. Arvati, et kunstnik mitte lihtsalt ei tee midagi, vaid loob midagi, ehk kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati seda mõistet kasutama ka geniaalsete kunstnike kohta. Arvati, et loominguvõime on Jumala kingitus. 5
paraadportree loojaks? Mis iseloomustab seda liiki maale? Anthonis van Dyck Tema porteere peen töötlus ja kõrge värvikultuur mõjutasid oluliselt inglise ja prantsuse portreemaali arengut. HOLLANDI KUNST 17. SAJANDIL 1. Miks puhkes hollandi maalikunst 17.saj.alguses erisele õitsengule? Mõneks aastakümneks tõusis kunstikultuur sellel väikesel maal enneolematule kõrgusele. 2. Mida nõudsid hollandi kodanlased maalikunstilt eelkõige? Mis see neile nii oluline oli? Looduslähedust. Pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutava inimese või esemega. 3. Millised uued maalizanrid tekkisid 17.saj.Hollandis? olustikumaal; portreekunst; natüürmort; maastikumaal 4. Millises maalizanris oli silmapaistev Frans Hals? portreemaal 5. Mida maalis üheks suurimaks hollandi kunstnikuks peetud Jan Vermeer van Delft? Kus toimub enamasti ta teoste tegevus?
võimalik kujutada kunsti tulevikku ette vähemalt üldjoontes, kui silmas pidada vaid jäljenduslikku progressi. Põhimõtteliselt oli ju teada, milline on eesmärk, ja järelikult, milline peaks olema progress, kui ta aset leiab. Visionäärid võisid öelda u. nii: Ühel päeval on olemas liikuvad pildid, ilma et nad oleksid teadnud, kuidas seda saavutada. Autori ajaloolist teesi kunstiline püüdlus luua akvivalente tajukogemustele kandus 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul maalikunstilt ja skulptuurilt üle kinematograafiale kinnitab ka tõsiasi, et maalikunstnikud ja skulptorid hakkasid seda eesmärki hülgama umbes samal ajal, kui kujunesid välja narratiivse kino põhistateegiad. Umbes 1905. aastaks olid peaaegu kõik hiljem rakendatud kinematugraafilised strateegiad juba avastatud ja enam vähem samal ajal hakkasid maalijad ja skulptorid esitama küsimust mida nemad peavad nüüd edasi tegema, kui
annaabi.ee 
