Mis iseloomustab barokiajastut. Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ja 18. sajandi Euroopa maalikunstile, arhitektuurile moele ja muusikale. Bokiajastu kõige suurem väärtus oli kindlasti maalikunstil. Barokk kaotas piirid arhitektuuri ja maalikunsti vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUB.ENS (1577-1640). Tema töödes on suurejooneline pidulikkus ja fantaasialikkus. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine." Barokiajal muutus suuresti ka arhitektuur. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks,
Esimese maailmasõja põhjustajaks, seega olid nende teooriad nii psühholoogilise kui ka poliitilise Iseloomustus • Esialgu levis sürrealism kirjanduses ja teatrikunstis. Kasutati automaatset kirjutamist. • Kunstis üritati harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhusest lähtuvat joonistamist-maalimist. • Mõnikord valmistati teoseid ka kollektiivselt aga nii, et tulemust nägid tegijad alles lõpus. Esimene suund • Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. • Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid. • Selle suuna peaesindaja oli katalaan Joan Miró. Joan Miro looming Teine peamine suund • Enam levinud oli suund, mis samuti kasutas
- Tema käe alla arenes lassitsitlik stiil veelgi rangema lihtsuse suunas, vabanedes viimastest barokk-kunsti mõjudest - ,,Kristus" - Etienne Maurice Falconet(1716-1791) - Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas peterburis kümmekond aastat - Lõi seal oma peateose Peeter I ratsamonumendi - Oli olnud rokoolik portselankunstnik , aga Peetri monument on rokokoo jaoks liiga hoogne - Maalikunst - Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe - Varaklassitsitlikud maalikunstis olid oma normid, millest üleastumist peeti lubamatuks - Kunst pidi olema moraliseeriv ja ülistav - Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile - Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi - Mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi
paremini suurriigi valitseja maitsele. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Panthenon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Materjalidest eelistatuim oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad idealiseerituna. Maalikunstil polnud antiigiajast otsest eeskuju, seetõttu võeti eeskujuks skupltuure. Värv jäi tahaplaanile. Kunst pidi olema moraliseeriv.Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Need valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tardunud poosid. Pilt ise oli tasakaalukas ja rahulik. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu. Klassitsismi mõju Euroopa maades oli ebaühtlane
Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust Romantism kunstis Avaldus eriti maalikunstis ja graafikas 1. Maalikunstis pearõhk koloriidil, valgusel ja varju kontrastidel 2. Hoogsad pintslitõmbed 3. Ainestik ajaloost (keskajast), legendidest, kirjandusteostest Arhitektuuris- paljude erinevate ajastute kopeerimine e. eklektika Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid skulptuuris kaua. Boheemlus Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlusisikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn. normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Maalikunst Inglismaal
· Ka skulptuur sõltus antiikeeskujudest. · Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. · Materjalidest oli eelistatuim marmor. · Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. · Detailidest hoiduti. · Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Maalikunst : · Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe. · Värv, kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, niiet mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. · Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal sendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga.
Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas Ta vihkas türanniat, absoluutset monarhiat pooldas rasside ja sugude võrdõiguslikkus t Oli orjanduse äge vastane ja kujutas sageli piinatavaid orje, et näidata selle jõledust William Blake maalid Kreeka jumalanna Suur punane musta maagia ja draakon ja naine allilmaga Skulptuur Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Kaks tähtsamat skulptorit oli Francois Rude ja Antoine Louis Barye Francois Rude Marseljees Reljeef Tähe triumfikaarel Pariisis Antoine Louis Barye Arhitektuur 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma elektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega.
o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. SKULPTUUR Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Romantiliseks võib pidada FRANCOIS RUDE`i [fransuaa rüüd] (1784-1855) loomingut. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivisse raiutud lauluga. Marseljees lauluga läksid mehed 1792. aastal lahingusse ja see laul sai hiljem ka Prantsusmaa rahvushümniks
Tehti allegoorilisi figuure, teemadeks olid Võit, Armastus, Õiglus. 17. Millist ajajärku kunstiajaloos klassitsistlik skulptuur jälgis? Antiik 18. Kuidas kujutati inimkeha klassitsistlikus skulptuuris? Hästiarenenuna ja harmoonilisena 19. Nimeta kolm kuulsaimat klassitsistlikku skulptorit ja nende töid. 1. Canova, ,,Kolm graatsiat" 2. Houdon, Voltaire'i istuv figuur 3. Thorvaldsen, ,,Jason" 20. Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis? Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. 21. Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Teemad valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitses ajalooteemaline maal. 22. Mille järgi võid öelda, et tegu on just nimelt klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused?
pühendatud Kristusele, transepti lõunafassaad Uuele Testamendile, põhjafassaad Vanale Testamendile. Läänes asuvale peafassaadile asetati viimse kohtupäeva teemad. Gooti skulptuuri lähtekohaks on Chartres´i katedraali läänefassaadi portaalid, nn Portail Royal ehk kuninglik värav. Chartres´is esinev stiil levis XII saj. Teisel poolel üle kogu Prantsusmaa. Romaani ja gooti ajastu maalikunst Prantsuse maalikunstil oli romaani ajastul väga suur tähtsus. Kahjuks on sellest ajast väha mälestisi säilinud. Romaani miniatuurmaalis valitseb püüd selge ja mõjuka jutustamisviisi poole. Ornamentaalne külg jääb tagaplaanile, see-eest aga laieneb tunduvalt kujutiste ring. Romaani miniatuuridele on veel iseloomulik liikumise tugev toonitamine ja suur elavus. Itaalias seisab maalikunst suuremalt jaolt Bütsantsi mõju all. Seinamaali teostest võiks esile tõsta San
Tolleaegne mood ja soengud võtsid eeskuju antiikkunstist. Teoste teemad pärinevad antiikajast, enamasti antiikmütoloogiast. Oma kaasaegseid kujutati antiikkangelaste rollides. Teoste teemad pärinevad antiikmütoloogiast. Skulptuuri rakendati arhitektuuris, reljeefidega kaunistati hoonete viile ja triumfikaari. Sisearhitektuuris olid levinud kaunistusmotiivid: rippuvad vanikud ja trofeekimbud. Trofeekimbud koosnevad sõjariistadest, mis on asetatud kilbile. Maalikunst Maalikunstil oli raskusi antiikkunsti leidmisega. Maalikunst võttis eeskujuks antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasajaga. Väga palju tehti ka portreid, mis mõjuvad kuivalt ja igavalt tänu idealiseerimisele. Jasques Louis David (1748-1825) Sündis Pariisis, 9-aastaselt jäi orvuks, poisi kasvatamisega tegelesid onud, kes panid ta maalimist õppima. 16-aastaselt asus õppima väga tuntud meistri juurde ja hiljem jätkas õpinguid Kuninglikus Maali- ja
Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, 4. parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY Suur Ooper Pariisis Neuschwansteini loss Baieris Lõuna-Saksamaal. 5. Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. 6. "Sõttamineku laul" e "Marseljees".FRANCOIS RUDE-prantsusmaaANTOINE LOUIS BARYE 7. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. 8
riietus.Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Detailidest hoiduti, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suurejooneliseks. Seetõttu mõjuvad klassitsistlikud teosed tihti tundevaesetena. Kogu klassitsistlik kunst näib olevat liiga mõistusepärane ja külmalt kaalutlev. Maalikunst Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seetõttu kordus sama nähtus, mis renessansipäevil, kuid tunduvalt järjekindlamalt, nagu kogu antiigi jäljendamine 19. sajandil. Temaatikas valitses kindel hierarhia: hinnatuimad olid mütoloogilised, religioossed ja allegoorilised maalid ja portreed. Maastiku-, olustikumaal ja natüürmort olid teisejärgulised.Maalid olid suureformaadilised, kompositsioon tasakaalukas, rahulik ja sümmeetriline, tegelastel olid sageli teatraalsed poosid
rahva barrikaadidele". Sel maalil liitis Delacroix ühtseks tervikuks reaalse ja sümboolse. Maalil on kujutatud võitlust Pariisi tänavail. Võitlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus. Vabadus ja meesterühm rühivad edasi püssirohusuitsu mattunud võitlustandril. Tema teine kuulsaim teos "Chiose veresaun" on pühendatud ikestatud kreeka rahva kannatustele. Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga" ning väljendab samuti revolutsioonilist paatost.
võlvimine Pr. eeskujul, Modeena katedraal; Veneetsia: tugevad idamaised mõjud, Püha Marcuse katedraal, Pisa toomkirik (Toscanas);Firenze: San Miniato al Monte kirik; Rooma: ehituskunstis tõstine tagasilöök Saksamaa: romaanistiil oli kõige kauem; massiivsus; eeskujuks oli Pr.maa; Mainz, Wormsi ja Speyer katedraalid; Lübecki katedraal, eeskujuks Baltimaadele (telliskivikirikud) Eesti: pärast saksa vallutusi, 13.saj Kujutav kunst: maalikunstil suur tähtsus, piiblit seletasti läbi maalide, kirikud kaetud piltidega, miniatuurmaal(raamatumaal) tähtis; inimfiguurid polnd loomutruud (pikad, üleni riides); keskuseks oli Pr.maa, palju koolkondi Lõuna-Pr.maa koos Põhja-Hispaaniaga kalligraafiline laad, apokalüptilised teemad; Ida-Pr.maa kuni Belgiani ja lõunas Kataloonia tugev Bütsantsi mõju, lasuurne(erksinine) toon Inglismaa: hoogne miniatuurmaali areng, anglo-saksi isel.jooned, min.maali keskus Winchester, eriti
kord maalib toore liha karva monstrumeid, kord roiskuvaid korjuseid. Tema pintslitöö oli ääretult täpne ja korrektne. 2.) Giorgio de Chirico (itaallane) tema maalidel on tühjad, kummalistest ärevusest täidetud linnavaated või ruumid; inimeste asemel on tal skulptuurid või mannekeenid. 3.) Rene Magritte (belglane) tema maalidele on iseloomulik esemete absurdne seostamine. Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende pildipinda katavad kujundid ja sümbolid.Selle suuna peaesindaja oli katalaan Joan Miró. Enam levinud oli suund, mis samuti kasutas
19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone. Charles Garnier (1825-1898) Suur Ooper Pariisis. 1871-1874 Pena Palee Portugalis James Gibbs' St. Martin in the Fields Christian Lank'i Neuschwanstein Skulptuur Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Francois Rude- Jeanne d `Arc Romantiliseks võib pidada Francois Rude`i (1784-1855) loomingut. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Francois Rude Francois Rude "Marseljees " Francois Rude "Noor Kaluripoiss Mängimas"
o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. 5. Skulptuur Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Romantiliseks võib pidada FRANCOIS RUDE`i (1784-1855) loomingut. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivisse raiutud lauluga. Marseljees lauluga läksid mehed 1792. aastal lahingusse ja see laul sai hiljem ka Prantsusmaa rahvushümniks.
aastal. Ta molbertil seisis „Akadeemik Jakov Groti portree“, mis on signeeritud kunstniku surmapäeval. Ta maeti soovikohaselt kodukoha lähedale Suure-Jaani kalmistule. 3 JOHANN KÖLERI LOOMING Johann Köler on arvanud kunsti kohta: „Kunsti ei või rakendada teoreetikute üksteisest lahkuminevate sihtide teenistusse, sest ta jääks pinnata, kunst ei luba ennast kütkestada, ta on piiramatu ega ole alistatav ei heale ega kurjale. Maalikunstil on oma raam, s. t. ta on piiratud momendiga ega või olla ideede, ajaloo seletajaks. Maalikunstis on väärtuslik kuidas, mitte aga mis!“ (A. Waga, Johann Köler. Tartu 1931, lk. 34.) Johann Köleri looming on romantilis-klassitsistlik. Tema looming on väga mitmekesine ning jaotub mitmeteks eri žanriteks. Kunstniku loomingusse kuuluvad portreed, mütoloogilise ja religioosse sisuga maalid, maastiku- ja olustikumaalid. Omaette rühma
J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Romantismi tunnused. Nimetus romantism kandub kunsti üle kirjandusest. Väärtuslikumad romantismi saavutused maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk-kunstist. Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus. Pearõhk koloriidi Realismi iseloomulikud tunnused: Juhtiv koht maalikunstil. Kõiki elu külgi püütakse kujutada võimalikult tõepäraselt (alguse sai realistlik maali käsitluslaad maastikumaalis nn. Barbizoni koolkonna maalijate poolt). Hakatakse kujutama raske töö tegijat, suhtudes temasse lugupidamisega. 1874.a. eksponeeritakse C.Monet maali "Impressioon. Tõusev päike.", mille järgi saab vool omale nime. Impressionistid asetavad pearõhu vahetu mulje, hetke edasiandmisele. (Kunst tuleb viia loodusesse loodus on tõde
kelle töödes on näha veel rokokoolikku pehmust, sarmikust ja meelelist värskust. Populaarsed teosed on tema "Kolm graatsiat" ja "Amor ja Psyche" [psühhe]. Parim prantsuse skulptor ja portreebüstide meister oli JEAN ANTOINE HOUDON [an antuann u`don] (1741-1828). Tema kuulsaim teos on Voltaire`i istuv figuur. Küpsklassitsismi kuulsaim esindaja on aga taanlane BERTEL THORVALDSEN [toorvaldsen] (1768-1844), kes on teinud töö "Jason". MAALIKUNST Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süz`eesid. Süz`eed
Sigmund Freudi psühhoanalüüsi alastest uurimustest allasurutud alateadvusest. Nad arvasid, et ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse, aistingute maailma, et vabastada fantaasia igasugusest mõistuse kontrollist. Sürrealistid pidasid alateadvuse allasurumist ka Esimese maailmasõja põhjustajaks, seega olid nende teooriad nii psühholoogilise kui ka poliitilise tähendusega. Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid. Selle suuna peaesindaja oli katalaan Joan Miró. Enam levinud oli suund, mis samuti kasutas unenägudest, hallutsinatsioonidest pärinevaid nägemusi ja freudilikke sümboleid, kuid tegi
Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus. Mondrian on rangem kui Kandinsky. Loomingu põhielemendid on vertikaalsed jooned ning värvidest punane, sinine kollane (koos neutraalsete valge-halli-mustaga). Mondirani nimetas sellist meetodit neoplastitismiks (teine suund Kandinsky ekspressiivse abstraktsionismi kõrval). Kazimir Malevits (Must ruut). Nimetas oma laadi suprematismiks, leidis, et on viinud täiuseni Cezanne-ist alanud arengu. Suprematismiga pidi olema lõpp kogu senisel maalikunstil ning see pidi asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Naivism: suhtuvad nähtavasse maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega ja püüavad seda jäljendada, kuid ei saa/taha kasutada uusaegse Eurooparealismi vahendeid tsentraalperspektiivi, anatoomia arvestamist, õhu ja valguse kujutamise võtteid. Naivismi on nimetatud ka primitivismiks
Segus, et see on tema enda külili vajunud maal. Mida valgustasid aknast tulevad päikesekiired. Maalil olid muidu konkreetsed vormid, kuid külili vajudes polnud neid üldse näha. Kandisnky jõudnud järeldusele, et reaalsus teeb lõuendile kahju, reaalsus pole huvitav ja nii sündinudki abstraktne kunst. Teadlikkult hakkas ta abstraktsionismiga tegema 1910 aastal. See töö on küllaltki piiratud, kunsti kriitikud on öelnud, et ta pole seda maali teinud impulsiivselt Kandinsky abstraktsel maalikunstil on pikk areng. Algselt kirevatest värvilaikudest jõudis ta väljapeetud värvigamma juurde. Kandinsky väitis, et kunstnikule on tähtis ennast väljendada. Ja mida teised selles väljenduses näevad on nende enda asi. V . Kandinsky ,,Esimene abstraktne akvarell" ,,Valge joon" Kandinsky teooria kohaselt on kollasel värvil võime tõusta kõrgemale, saavutades silmale ja hingele talumatu kõrguse. Sinine langeb lõpmatult madalale. ,, värv on klaviatuur
Malevitši ja Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile. Kolmas e. äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda. Siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud, mis on sageli paksult pildipinnal, jõulised pintslitõmbed, värvinired. Tuntuim esindaja on Jackson Pollock. Sürrealism Sürrealism. 20. saj. algus, 1924-1945 Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid. POPkunst. 50. aastate lõpp - 60. algus. Andy Warholi "Supipurgid"
kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. "Naine hommikuvalguses" ; "Kahekesi kuuvalgel" KARL SPITZWEG väikelinna elu kujutaja; "Kirjutaja" JOHANN HEINTICH FÜSSLI "Luupainaja" WiILLIAM BLAKE mütoloogia SKULPTUUR Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. FRANCOIS RUDE. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivisse raiutud lauluga. ANTOINE LOUIS BARYE looming, mis kujutab peamiselt loomi (animalist). Barye eelistab kujutada loomi liikumises ja võitluses.
Voltaire). Kirjanduses kinnistus realism 19. sajandi romaanis, seoses kodanliku elulaadi levimisega. Läbimurde teostas Stendhal romaaniga "Punane ja must" (1831). (http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus%29) 1.2 Realism (kunst) Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. (http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29) Juhtiv koht oli maalikunstil, kõiki elu külgi püütakse kujutada võimalikult tõepäraselt. (alguse sai realistlik maali käsitluslaad maastikumaalis nn. Barbizoni koolkonna maalijate poolt). Hakatakse kujutama raske töö tegijat,suhtudes temasse lugupidamisega. (http://web.zone.ee/marjukodukas1/Realism.pdf) Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand
sarkofaagid olidki mõeldud vaid abielupaaridele. Sellest aga tunduvalt olulisem on tõik, et Kangilaski väidab kindlalt, et etruskid tuhastasid oma surnuid, samas kui Alpatovi nägemuse järgi olid sarkofaagid neile haudadeks. 5. ETRUSKI MAALIKUNST Etruski maalikunstist saame me aimu vaid hauakambrite seinu katvate maalingute järgi. Alpatov (1973: 164165)toob välja, et eriti rohkelt maale on säilinud Chiusi ja Corneto hauakambrites. Ta väidab, et etruski maalikunstil on palju ühist kreeka vaasimaaliga, kuigi etruskide maailmavaade on kreeklastest sootuks erinev. Nende religioon põhineb usul salapärastesse ja nägematutesse jumalatesse. Etruskid ise tundsid end pidevalt viibivat nende seletamatute jõudude kütkes. Sarnaselt Idamaade rahvastele saatis neid alati hirm Hadese sünge riigi ees. Seetõttu katsid nad hauakambrite seinad üleni paljufiguuriliste, värviliste kompositsioonidega. Neil maalidel oli kujutatud maailma, mille surnu pidi maha jätma:
o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. Charles Barry Londoni Parlamendihoone SKULPTUUR Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Romantiliseks võib pidada Francois Rude'i loomingut. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivisse raiutud lauluga. Marseljees lauluga läksid mehed 1792. aastal lahingusse ja see laul sai hiljem ka Prantsusmaa rahvushümniks.
1. SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Prantsusmaa pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Autor valis selle teema, kuna tundis huvi antud maa rahva ning ajaloo vastu. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate Prantsusmaast ning prantslastest. Esimeses peatükis tutvustatakse ülevaatlikult Prantsusmaad, teises rahvastikku. Kolmas peatükk peatub prantslaste kommete ja tavade juures, neljas prantsuse maalikunstil. Viimases peatükis on juttu Prantsusmaa pealinnast Pariisist ning linna sümbolitest. 4 2. ÜLDANDMED Pindala: 543 965 km² Rahvaarv: 62 448 977 (2009) Pealinn: Pariis Lipp: sini-valge-punane Riigikord: parlamentaarne vabariik President: Nicolas Sarkozy Riigikeel: prantsuse keel Religioon: katoliiklased (81%), moslemid (7%), protestandid (1,6 %)
funktsionaalsuse. Elamud, mööbel, sisekujundus vorm pidi tulema otstarbest, funktsioonist. Abstraktsionismi tipuks loetakse Malevitsi loomingut, ta oli Valgevene juut ning 1915 tuli välja oma revolutsioonilise tööga ,,Must ruut", see oli süsimust ruut valgel pinnal. Ta nimetas oma kunsti suprematismiks (supremus on ld.k. kõrgeim) Leidis, et on viinud Cezanne'st alanud kunsti täiuseni, tema kunstiga pidi lõpp olema kogu senisel maalikunstil, see pidi võimaldama tajuda eimiskit, esemetust ning universaalset ruumi. Suprematistlik maal pidi vastama üldistele mõistetele, mitte igapäevastele kogemustele. Dadaism I ms ajal tekkinud kunst, osad käsitlevad seda omaette kunstivooluna, tekkis sulaselgelt protestist ning kujunes sõltumatult kahes keskuses Ameerikas New York ning Euroopas Zürich. Zürich Sveitsis kujunes tõeliseks kultuuripaabeliks, kus kohtusid eri rahvuste kultuuriinimesed, kogunemiskohaks sai
· Teos võib olla aluseks, millele toetub õpilase fantaasia. Selle perfektne kirjeldamine ei tohiks olla saavutamatu ideaal ega lõppeesmärk. Vaatamine ja sõnastamine on naudingut ja avastamisrõõmu pakkuv tegevus. · Õpilane lähtub enda kogemusest ja mälestustest, samuti fantaasiast. · Õpilane tajub kujutise ja tegelikkuse vahelist suhet, märkab nii sarnasusi kui ka erinevusi. · Õpilane teeb vahet maalikunstil, fotol, plastikal, graafilistel tehnikatel. · Kunstnikuameti tutvustamine. · Tasapinnaline ja ruumiline kogemus kunstis (näiteks arhitektuurifoto või linnavaate, natüürmordi seadeldise ja sellest tehtud pildi näitel). II kooliaste · Sisu ja vormi eristamine analüüsi käigus. Peamiste kunstitehnikate ja zanrite eristamine ja mõistete kasutamine. · Teose originaali ja selle reproduktsiooni eristamine.
XV ja XVI sajandil Madalmaadesse, Prantsusmaale, Saksamaale ja Böömimaale jõudnud renessanss oli alguses kõigis riikides sarnane, sest üldjuhul kopeeris Itaalia meistrite tööd. Õige pea aga arenes see igas riigis täiesti iseseisvas suunas edasi. XVI sajandi lõpul ei pääsenud manerismi mõjudest ka Põhja-Euroopa kunstnikud. Madalmaade kunstis oli XV-XVI sajandil olulisim roll hilisgootikast välja kasvanud maalikunstil, mille tuntuimateks vara- ja kõrgrenessansi esindajateks olid van Eycki vennad, Robert Campin, Hugo van der Goes, Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem. Skulptuurikunsti roll oli oluliselt väiksem, peamiselt pöörati tähelepanu hauamonumentidele. Arhitektuuris valitses hilisgootika ja renessanssi segu, renessanssist võeti üle vaid kaunistuselemente. Prantsuse kunsti jõudis renessanss varakult ja peamiselt väljendus see monumentaalstiilises arhitektuuris
hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud selgete piirjoontega, st nad pole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Seetõttu nimetatakse vararenessansi maalikunsti vahel "primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessansiga). Tuleb rõhutada, et quattrocento maalikunstil on võibolla just tänu teatud primitiivsusele oma eriline võlu, värskus ja spontaansus. GIOTTO di BONDONE (1266-1337) Itaalia maalikunsti uuendaja, trecento maalistiilli looja. Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell' Arena's (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid
eKr.), mis lõppeb põllu harimise ja karja kasvatuse kasutusele võtmisega neoliitikum e. Uuskiviaeg, algas savinõude kasutusele võtuga ja lõppeb metallide kasutusele võtuga. Neoliitiline revulutsioon on põllu harimise ja karja kasvatamise kasutusele võtt. Mesoliitikumist on väga vähe kunstiteoseid, kliima muutub soojemaks ja inimesed lahkuvad koobastest, mis tähendab koopmamaali kadumist (ainult paaris piirkonnas jäädi koopasse). Mesoliitikumis on maalikunstil silmapaisev allakäik, tehnika on halvem. Kõige levinum maalikunsti ja reljeefi liigid on petroglüüfid e. kivikraaped värvidega, eriti palju on neid Skandinaavias, eriti palju Norrast. (laplased ja teised soome-ugrilased) Petroglüüfid on väga tähtsad eestlastele ja teistele soome-ugri rahvastele sest suured leiukohad asuvad just meie aladel. Kõige populaarsem petroglüüf Põhja-Euroopas on mingi linnu kujutis. / Eesti Muinastaide Selts / Kaljo Põld
demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust. Tekkis teatud määral liialdatud detailidesse keskendumine ja innustumine perspektiiviefektidesse, nii, et pildi üldine kompositsiooniliseks tervikuks sidumine jäi unarusse. Lahendused on sageli kunstlikud ja ebaloomulikud, mistõttu nimetatakse vararenessanssi maalikunsti vahel ka primitiivseks, mis aga ei vähenda piltide erilist võlu, värskust ja spontaansust. Juhtiva kunstiliigina oli maalikunstil palju viljelejaid, kuulsaim vararenessanssi esindaja oli Sandro Botticelli. Esimesena võttis ta oma teostes ette ka tegelasi antiikmütoloogiast, nt. Veenuse sünd ja Kevad. Mõlemad olid tellimustöödeks Botticelli patroonilt Lorenzo de Medici poolt. Maalide meeleolu on pidulik ja ekstaatiline, lüürilisel viisil avaldatakse kiitust hedonismile ja luksusele. Maalil on vähe sügavust, seda enam näivad selga ja ümara joonega maalitud haprad figuurid kui unenäost välja astununa: nad
hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud selgete piirjoontega, st nad pole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Seetõttu nimetatakse vararenessansi maalikunsti vahel “primitiivseks” (võrreldes kõrgrenessansiga). Tuleb rõhutada, et quattrocento maalikunstil on võibolla just tänu teatud primitiivsusele oma eriline võlu, värskus ja spontaansus. ● GIOTTO di BONDONE (1266-1337) ● Itaalia maalikunsti uuendaja, trecento maalistiilli looja. Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. 13 ● Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell’ Arena’s (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305
Läänestiil loob lillekaunistusi, kasutades lilli nende värviefekti pärast samal viisil kui maalija kasutab pintslit ja paletti. Aga ikebana loob lineaarseid lilleseadeid vastavalt kindlatele reeglitele, mille eesmärgiks on saavutada täielikku harmooniat, ilu ja tasakaalu. Inimene saab kasutada kogu oma fantaasiat ja arendada seeläbi oskusi, leidmaks ikebanast igatsetud emotsioone. 2. Klassitsism. Maalikunst Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süz`eesid
Materjalidest oli eelistatum marmor. Isegi kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Detailidest hoiduti, mistõttu kujud tunduvad üldistatud ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad võtta eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. See viis silueti ja üldise joonistuse domineerimisele. Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, nii et mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Varaklassitsistlikus maalikunstis hakkasid kehtima reeglid, millest üleastumist peeti lubamatuks. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik
annaabi.ee 
