Eesti kunst 1975-1990 Eesti kunst 1975-1990 1970. aastatel kujunes Eesti maalikunstid oluliseks hüperrealism. Eesti hüperrealismil oli ühiskonnakriitiline mõõde, sest suunas märkama võõrandunud ja ohtlikku tegelikkust. Populaarne oli graafika ning 1968. aastal alanud graafikatriennaalid äratasid rahvusvahelist huvi. Eesti graafikute tehniline mitmekesisus ja meisterlikkus olid laialdaselt tunnustatud. Suur osa graafikast oli romantilise, lüürilise põhimeeleoluga; teine suurem osa tegeles geomeetriliste kujunditega. 1980
andekuses nii isa soostus pojale kunstihariduse anda ( Guasti, Lombardi 2008: 6 ). Ajapikku maalikunsti õppides mõistis, et see pole tema ala ja ta tahtis tegeleda skulporina edasi, ise olles veel noor, kuigi maalikunstis valmis tal ka palju suur teoseid, üks tuntumaid on Sixtuse kabelis maalitud freskoga ( pilt 1 ). Skulptuurialase väljaõppe sai aastatel 1489-1490 Bertoldo di Giovannilt. Kuulsamad skulptuurid on "Taavet" ( pilt 2 ), "Püha Matteus", "Madonna lapsega" ( pilt 3 ). Maalikunstid, mis said üle maailmselt kuulsaks: "Sixtuse kabel" ( pilt 1 ), "Taavet ja Koljat", "Viimne kohtupäev". Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju
annaabi.ee 
