Vana Liivimaa
tegemist muistendiga. Sama muistendit on võimalik kohata ka teiste rahvaste hulgas ja kottide
viimise aeg oli detsembris, vb poleks suutnud köhimata olla. ''Villu võitlused'' Bornhöhe.
Põllumajandus ja maarahvas pärast Jüriöö ülestõusu
Pärast Jüriöö ülestõusu hakkab talupoegade olukord muutuma, sest vasallid ehk läänimehed
asuvad elama maale, maale rajatakse mõisad.Vana Liivimaa aja lõpuks on Eestimaa
territooriumil 500 mõisa.
Massiline maaleasumine sõltus sellest, mis toimus Lääne-Euroopas. XIV sajandil tekkisid seal
manufaktuurid. Need tekkisid eeskätt linnades, Lääne-Euroopa linnades järelikult kasvas
rahvastik Lääne-Euroopas. Seda elanikkonda oli tarvis ära toita. Lääne-Euroopa ise ei suutnud
seda teha, küll aga käisid kaupmehed Liivimaal ja ostsid siit tervailja, selle eest maksti head
hinda. Vasallid/läänimehed asusidki elama maale ja rajasid mõisad, sest teravilja kasvatusest sai
suurt tulu