aastatel ehk 65-70.a. tagasi, sest sooviti pidada kõrgema produktiivsusega lambaid. Lambakasvatusspetsialistid ei ole silmaga näinud alates 20. saj kuuekümnendatest aastatest eesti maalambaid. Seepärast on ülimalt optimistlik uskuda, et mõned loomad oleksid säilinud ilma suguluseta eesti tumedapealiste või eesti valgepealistelammastega. Võib väita, et eesti maalambad on tänapäevaks hävinud ja kui praegu räägitakse eesti maalammastest, siis tegelikult on nende lammaste näol tegemist erinevate lambatõugude vaheliste ristandlammastega, kes mõnevõrra eristuvad oma välimiku poolest meie teistest eestimaistest lambatõugudest. Viimaste aastate geneetilised uuringud on näidanud, et eesti maalammasteks võib pidada vaid Kihnu saare lambaid, keda peetakse kas Kihnu saarel või mujal, eelkõige Pärnu maakonnas. Alates 2003. aastast on mittetulundusühingu registreeritud Eesti Maalamba Ühing, mis asutati 1.04.2003
neljakümnendatel aastatel ehk 65-70.a. tagasi, sest sooviti pidada kõrgema produktiivsusega lambaid. Lambakasvatusspetsialistid ei ole silmaga näinud alates 20.saj. kuuekümnendatest aastatest eesti maalambaid. Seepärast on ülimalt optimistlik uskuda, et mõned loomad oleksid säilinud ilma suguluseta eesti tumedapealiste või eesti valgepealiste lammastega. Võib väita, et eesti maalambad on tänapäevaks hävinud ja kui praegu räägitakse eesti maalammastest, siis tegelikult on nende lammaste näol tegemist erinevate lambatõugude vaheliste ristandlammastega, kes mõnevõrra eristuvad oma välimiku poolest meie teistest eestimaistest lambatõugudest. 9 Viimaste aastate geneetilised uuringud on näidanud, et eesti maalammasteks võib pidada vaid Kihnu saare lambaid, keda peetakse kas Kihnu saarel või mujal, eelkõige Pärnu maakonnas