Nimetu
11.aprill 1559 Venemaaga vaherahu 6 kuuks. 1 maist 1 novembrini . Vaherahu kasut ära välisabi
otsimiseks. Oli näha Liivimaa mahajäämust ja võimetust. Esialgu ei mõelda selleks, et anda
maad jäädavalt kellegi teise võimu alla, vaid otsiti finantstoetust ja sõjalist abi.Naabrid, kes siin
olid ( Rootsi, taani, Poola Leedi), jälgisid suure huviga, kuidas siinsed sündmused arenevad, kes
omasid siin maakuulajaid. Naabritest mitte keegi ei olnud huvitatud, et Venemaa jõuaks
Läänemaale . Süjaliselt ei tahetud aga siia tulla. Liivimaalaste jaoks oli kõige tähtsamaks
küsimuseks, kelle poole pöörduda, et reaalset abi saada. Liivimaa konföderatsioon allus
halduslikult saksa- rooma keisrile. Keisrile avaldati survet , keiser kirjtsaarile, et ta hoiaks
liivimaalastega rahu.
1559 a peetakse Riigipääev Augsburgis, arutluse all on Liivimaa küsimus. Kõige tähtsam