sealhulgas mälestiste kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, samuti vajaduse korral maa-alade või üksikobjektide, sealhulgas mälestiste kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine; 13. Selgita mõisteid: krunt, krundi ehitusõigus, maakasutuse sihtotstarve, kuja, servituut? (Aga mis on katastriüksus, kinnistu, ehitis, hoone, rajatis (vt ka Ehitusseadus, Maakorraldusseadus, Asjaõigusseadus ja Kinnisturaamatuseadus)?) Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigus- on vastavalt planeerimisseadusele määratletud: · krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; · hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; · hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; · hoonete suurim lubatud kõrgus
mõõdistamise tulemusena. Selle plaanimaterjali alusel toimubki maaressursside seisundi ja jagunemise uurimine, uute piiride projekteerimine, kõlvikute ja maavalduse pindala arvutamine ning lõpuks projekteeritud piiride looduses tähistamine maakoraldusliku mõõdistuse abil. Maakorraldustööd võib liigitada maakorralduseks kitsamas mõttes ja maakorraldustöödeks laiemas mõttes. Eesti maakorraldusseadus loetleb maakorraldustoimingutena kinnisasja ümberkruntimise, kinnisasja vahetamise, kinnisasja jagamise, kinnisomandi kitsenduste selgitamise ja kinnisasja piiri kindlaksmääramise. Need on tõepoolest puhtmaakorraldusliku sisuga toimingud ja seotud maaüksuste territoriaalsete tingimuste ümberkorraldamisega. Kuid nende teostamiseks on vaja täiendavaid töid- maade koosseisus ja paiknevuse väljaselgitamine, kaardimaterjali koostamine, maade hindamine jne
eest o võimaldab ekstensiivse bürokraatia tekkimist • Sektoriseerimise puuduseks on heade terviklahenduste saamise raskus • See on suurimaks probleemiks ka tänapäeva (linna)planeerimise puhul 202. Eesti ruumilise planeerimise süsteem (planeeringute liigid ja nende iseärasused) 203. Ruumilise planeerimisega seonduvad peamised õigusaktid. Avalikkuse kaasamine ruumilise planeerimise protsessi. Planeerimisseadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, ehitusseadus, maakorraldusseadus, asjaõigusseadus PLANEERIMINE EELDAB AVALIKKUSE OSAVÕTTU Planeerimis- ja ehitusseaduse eesmärgiks (§ 1 lõige 1 kohaselt) on tagada võimalikult paljude ühiskonna liikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. Üldplaneering võimaldab vallal või linnal paika panna oma arenguprioriteedid ja reserveerida maad
annaabi.ee 
