Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Prantsusmaa KLASSIFIKATSIOON Vin de Table (VTD) lauavein Vin de Pays (VDP) maakonnavein Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) piiratud kvaliteediga vein Appellation d'Origine Contrôllée kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein (reeglid hõlmavad geograafilist piirkonda, pinnast, viinamarjasorte, viljelust, saagikust, veini valmistamist jne.) Prantsusmaa Alsace Piirkond, mis aegade jooksul on olnud kord Saksa, kord Prantsuse mõjusfääris. Majad ja kohanimed on saksapärased, inimesed räägivad prantsuse ja saksa
ja Loire. Bordeaux hea kliima ja veinivalmistamise oskused annavad maailma parimaid punaveine. Veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust. Need sordid on punaste veinide puhul Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc ning mõni protsent Petit Verdot ja harva Malbec. Valgete veinide puhul kasutatakse Sauvignon Blanc ja Semillon viinamarja. (Grape 2012) Klassifikatsioon: · Vin de Table (VTD) lauavein · Vin de Pays (VDP) maakonnavein · Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) piiratud kvaliteediga vein · Appellation d'Origine Contrôllée kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein (reeglid hõlmavad geograafilist piirkonda, pinnast, viinamarjasorte, viljelust, saagikust, veini valmistamist jne.) (Toidutare 2012) 9 Kokkuvõte
.......................................................................................................3 Valged sordid..........................................................................................................................4 3.2. HISPAANIA VEINIDE KVALITEEDIKLASSIFIKATSIOON...................................5 Vino de Mesa lauavein........................................................................................................5 Vino de la Tierra maakonnavein.......................................................................................5 DO - Denominacion de Origen piirkonnavein (ehk nn. "sünnitunnistusega vein").....5 DOC - Denominacion de Origen Calificada kõrgeima kvaliteediga piirkonnavein.....5 3.3. REGIOONID.......................................................................................................................6 Rioja............................................................................
Hea kvaliteedi tagab see, et küpsemine toimub enamasti tootja enda keldrites. Haruldane ja kallis. Rajnai Rizling riesling. Siller roosa vein. Szamorodni slaavi päritolu nimetus (isesündinu) Tokaji veinile, mille valmistamisel kasutatakse terveid kobaraid, milles osa marju on väärishallituse poolt rosinaks muudetud. Valmistatakse kuiva või magusat versiooni. Kuiv on levinud eeskätt Ungaris ja meenutab maitselt fino serrit. Tàjbor geograafilise tähisega lauavein, maakonnavein. Vàlogatott szüretelèsü bor valikkorjemarjadest tehtud vein, mille olemasolust on informeeritud Brüsseli bürokraadid, kuid mida endal reaalselt veel näha pole õnnestunud. Zöld Veltelini (ka Grüne Veltliner) see on Austria päritolu sort on olnud laialt levinud, kuid tema kasvatamine väheneb pidevalt. Ungari veinid on austerlastega võrreldes enamasti tunduvalt vängemad ja rustikaalsemad. 3, 4, 5, 6 Puttonyos?
o vein peab olema toodetud ELi pinnal. o veini minimaalne alkoholisisaldus sõltuvalt piirkonnast 8,5% v 9%, maksimaalselt 15%. 9 o veini minimaalne happesus kokku 4-5g liitri kohta. 3.2. Indicazione Geografica Tipica (IGT) Indicazione Geografica Tipica ehk Vina da Tavola con Indicazione Geografica Tipica, ehk lihtne maakonnavein. Alates 1. august 2009 on IGP - Indicazione Geografica Protetta. See kategooria kuulub neile veinidele, mis on toodetud kindlates piirkondades Itaalias ja milliste valmistamisel on järgitud juba kindlaid reegleid ning veinivalmistamise tavasid, kuid siiski ei vasta vein veel DOC nõuetele. IGT loodi 1992. aastal, et tõsta esile ca 40% itaalia lauaveinide kategoorias olevaid veine. Sarnane "Vin da Pays" ja "Landwein" süsteemiga. Itaalias on hetkel umbes 120 IGT veinipiirkonda.