Jahindus
Põhja-Eesti jahimehi. Seltsi liikmeskond oli võrdlemisi arvukas ja see suurenes pidevalt.
Kui 1891. a. oli seltsi asutajaliikmeid 104, siis 1895. a. oli liikmete arv juba 342 ja 1905. a.
üle 500. Seltsi liikmeskonda kuulus ka naisi. (Kasesalu 2006a) Selts kogus populaarsust
ning sellele aitas kaasa ka jahindusteemaliste kirjutiste ilmumahakkamine ajalehtedes ja
ajakirjades.
Eesti Vabariigi algaastail oli jahipidamine Eestis võrdlemisi vaba. Kohalikult
maakonnavalitsuselt oli vajalik võtta aastane jahiluba ja metsaülemalt jahipilet 1-2 päevaks.
Peatselt hakati Eestis moodustama ka kütisalkasid, mis esialgu toimus peamiselt Kaitseliidu
aktivistide eestvõtmisel. Seepärast nimetati neid kaitseliidu kütisalkadeks. Kütisalgad
asusid nii linnades kui ka maal valdades ja olid mõnikord liikmete arvult üsna väikesed.
Kütisalkade tegevuses püstitati kaks peamist eesmärki jahiasjanduse korraldamine ja oma
liikmetest tublide küttide kasvatamine