"maakonnavalitsuselt" - 1 õppematerjal

Jahindus

Põhja-Eesti jahimehi. Seltsi liikmeskond oli võrdlemisi arvukas ja see suurenes pidevalt. Kui 1891. a. oli seltsi asutajaliikmeid 104, siis 1895. a. oli liikmete arv juba 342 ja 1905. a. üle 500. Seltsi liikmeskonda kuulus ka naisi. (Kasesalu 2006a) Selts kogus populaarsust ning sellele aitas kaasa ka jahindusteemaliste kirjutiste ilmumahakkamine ajalehtedes ja ajakirjades. Eesti Vabariigi algaastail oli jahipidamine Eestis võrdlemisi vaba. Kohalikult maakonnavalitsuselt oli vajalik võtta aastane jahiluba ja metsaülemalt jahipilet 1-2 päevaks. Peatselt hakati Eestis moodustama ka kütisalkasid, mis esialgu toimus peamiselt Kaitseliidu aktivistide eestvõtmisel. Seepärast nimetati neid kaitseliidu kütisalkadeks. Kütisalgad asusid nii linnades kui ka maal valdades ja olid mõnikord liikmete arvult üsna väikesed. Kütisalkade tegevuses püstitati kaks peamist eesmärki ­ jahiasjanduse korraldamine ja oma liikmetest tublide küttide kasvatamine