tänapäeval, kujutasid maakonnad potentsiaalset opositsiooni keskvõimule ja nii jäi see kogu vaikivaks ajastuks. Maakondade likvideerimise taotluse taga ei seisnud seega mitte kohaliku omavalitsuse süsteemi täiustamise ja efektiivsuse tõstmise, vaid poliitilise rivaliteedi kõrvaldamise soov. Juba esimestel iseseisvusaastatel eesmärgiks seatud oma kohaliku omavalitsuse seadusteni jõuti alles paarikümne aastaga. 1937. aastal võeti vastu vallaseadus ning 1938. aastal linnaseadus ja maakonnaseadus. Eelnevalt oli vastu võetud ka uus põhiseadus, mis nägi taas ette kohaliku omavalitsuse teisel tasandil, kuigi tõsi küll -- vastavalt maakonnaseadusele esmatasandi delegeeritud esindajatest. 3. Järeldused 1917 1920 mõjutasid kohalike omavalitsuste arengut elanike aktiivne ja valmisolek uuendada omavalitsussüsteemi. Tuleb siiski tunnistada, et 1920.aasta põhiseadus ei osutunud tegelikkuses
kehtestamise õigus. Kehtis kahetasandiline omavalitsus: maanõukogud ja maavalitsused ning vallad ja linnad-alevikud. Hiljem kaotati teise so maakonna tasandi kohalik omavalitsus EV moodustamise ajal oli umbes 400 valda. Endiste Eestimaa ja Liivimaa kubermangu maaal vallad olid iseseisvumise järel erinevad. Lõuna-Eestis vallad ebaotstarbeka kujuga, väiksed ja lapp-vallad. Muudatusi haldussüsteemis tõi kaasa 1937.aasta vallaseadus ning 1938.aasta linna ning maakonnaseadus. Vallapiiride muutmiseks järgnesid ettevalmistustööd: kaartide ettevalmistamine, vallavolikogude arvamuse küsimine jm. Kusjuures arvestati valla suurust, keskust ja elanikke arvu. Selle tulemusena osad vallad tükeldati ja jagati teiste vahel. Varasema 365 valla asemel moodustati 248 uut valda. Ei reformitud saartel asuvaid väikevaldasid. 1938 linnaseaduse põhjal muutusid Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi jne linnateks.
J.Tõnisson kritiseeris valitsuse politiikat ''Postimehe'' veergudel. Vastuseks käskis Päts 1935aastal võlgadesse sattunud ajalehe sekvestri alla panna. 1936 neli endist riigivanemat J.Tõnisson, Jaan Teemant, Johan Kukk ja Ants Piip esitada Eestis väljakujunenud ebanormaalse poliitilise olukorra asjus K.Pätsile memorandumit, said selle aga avaldada vaid Soomes. Vaikival ajal teostati ridu reforme nii anti 1930 teisel poolel välja uus vallaseadus, linna- ja maakonnaseadus, ülikoolide seadus, reformiti haridust. Ajajärgule iseloomulik oli erilise riikliku propagandatalituse loomine 1935aastal. See kõik toimus olukorras, kus 1929- 1932 majanduskriisi tagajärjed leevenesid, majndus elavnes ning rahva elujärg paranes. Suurem osa rahvast kaldus pooldama K.Pätsi. Kolmas põhiseadus Vaikiva olek oli Eesti riigile ja rahvale ilmselt sobimatu nähtus, mis sest, et paljudes Euroopa riikides olid poliitilised olud sarnased
maakonnad) KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda) Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega. Linnad klassifitseeriti 1938. a linnaseadusega pealinnaks ning esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 1920. a peale eksisteeris EV-s 11 maakonda. 1937. a kehtestati vallaseadus, 1938. a kehtestati linnaseadus ja maakonnaseadus. KOVi organisatiooniline struktuur Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale, 1937/38. a seadustega 5 aastale. Korduvalt pikendati ametisolevate volikogude volituste tähtaega eriseadustega. 1920-33: volikogu moodustas oma volituste tähtajaks valitsuse (vallavanem ja tema abid) kui kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926
171. ENSV Ülemnõukogu otsus Põhiseadusliku Assamblee valimistest (T 1001,30,356) 115 173. ENSV Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee tööülesannetest ja töökorraldusest (T 1991,30,357). ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------174. Vallaseadus. RT 1937, 32, 310 175. Linnaseadus. RT 1938, 43, 404 176. Maakonnaseadus. RT 1938, 43, 405 177. Riigikogu kodukord. Põhiseadus. Põhiseaduse maksmapaneku seadus. Riigikogu väljaanne. Tallinn,1924 ====================================================================== LMõÕI.978/doc © ÕIGUSINSTITUUDI INTELLEKTUAALNE OMAND 116 Lisa 1 SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS. II OSA. ÕIGUS
RT I 1991, 38, 473 154. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. RT I 1993, 37, 558 155. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. RT I 1996, 37, 739 156. Avaliku teenistuse seadus. RT I 1995, 16, 228 157. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. RT I 1995, 29, 356 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 158. Vallaseadus. RT 1937, 32, 310 159. Linnaseadus. RT 1938, 43, 404 160. Maakonnaseadus. RT 1938, 43, 405 161. Riigikogu kodukord.Põhiseadus.Põhiseaduse maksmapaneku seadus.Riigikogu väljaanne, Tallinn,1924 ====================================================================== Loengumapi koostas ja toimetas Õigusinstituudi (eraülikool) õigusteaduste osakonna avaliku õiguse õppetooli dotsent J.Liventaal ÕI.Uuskonts.rv1.doc. /.1997 © ÕIGUSINSTITUUDI INTELLEKTUAALNE OMAND
KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda). Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega. Linnad klassifitseeriti 1938. a linnaseadusega pealinnaks ning esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 1920. a peale eksisteeris EV-s 11 maakonda. 1937. a kehtestati vallaseadus, 1938. a kehtestati linnaseadus ja maakonnaseadus. 3.3. Kohaliku omavalitsuse organisatsiooniline struktuur Kõigi KOV liikide puhul oli esinduskoguks kollegiaalne organ volikogu, Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale, 1937/38. a seadustega 5 aastale. Korduvalt pikendati ametisolevate volikogude volituste tähtaega eriseadustega. 1920-33: volikogu moodustas oma volituste tähtajaks valitsuse (vallavanem ja tema abid) kui kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei