võimaldatud. Tsaari valitsus nägi õigeusu levitamises vahendit venestamiseks ja Balti erikorra nõrgestamiseks. 3. Katariina II asehalduskord. Katariina II le baltisakslaste liiga suured õigused (Balti erikorra püsimine) ei meeldinud. Tema püüdles pigem Vene riigi erinevate piirkondade ühtlustamise poole arvestamata siis eri rahvaste eripärast. Sellega muutus mõnevõrra Eesti haldusjaotus. Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond (püsis eraldi üksusena asehalduskorra lõpuni!). Paldiski linnast kujunes oluline sõjaline objekt, eriti Vene laevastikule . Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. 4. Talurahva seadused: Talurahva seadused olid kubermanglikud. · Eestimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1802a . Selle seaduse kohaselt tohtis talupoegadel olla vallasvara. Manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele
Petserimaa. 1918.1940 Eesti Vabariik 1940.1941 Nõukogude okupatsioon 1941-1944 Saksa okupatsioon 1944-1991 Nõukogude okupatsioon 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblastile liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning Pihkva oblasti koosseisu määrati Petserimaa koos Petseri linnaga 1945 Eesti NSV jagunes 10 maakonnaks ja 236 vallaks. 1946.a loodi eraldi maakonnana Hiiumaa, 1949.a Jõhvi- ja Jõgevamaa. Loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati, maakondade asemele (13) loodi 39 maarajooni 1952-1953 ENSV on jagatud 3 oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu 1959 rajoonid reorganiseeriti 1961, 1962 uued reorganiseerimised 1991 Eesti Vabariigi taastamine 1992 uus põhiseadus, uus haldusjaotus (15 maakonda) Eesti iseseisvumise eeldused: 1
kohaliku omavalitsuse, rae ja allus kohtuasjus Eestimaa Ülemmaakohtule. 1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu. 1917. toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks Ants Dauman, kelle juhtimisel viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Ivangorodi liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. 21. detsembril 1917 tunnistas seda otsust (Narva ja Jaanilinna eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist, mis koosnes Narvast ja Ivangorodist) ka Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Esimese maailmasõja lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid saksa väed Narva ning linnas valitsenud nõukogude võimuorganid ja punakaardiväeosad taandusid Jamburgi piirkonda. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa
Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. 18. saj. algusest kuni 1783 aastani. (restitutsioon, aadel sai tagasi kõik õigused tp. üle, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine, säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad, aadlimatriklid, justiitskolleegium, säilis linnade omavalitsus, väikelinnad mõisniku võimu all) asehalduskord Katariina II-le ei meeldinud Balti erikord -> Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond. Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. Võrut kui linna varem olemas ei olnud, see asutati alles 1784.a. Rüütelkondade ning linnade omavalitsust piirati. Kaotati rüütelkondade maanõunike kolleegiumid. Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid ning kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Kehtestati ühtne riiklik maks pearahamaks. Sellega seoses hakati korraldama rahva- ehk hingeloendusi
Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Asehalduskord - Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775 aastal uus haldukorraldus, mis Eesti alal hakkas kehtima 1783 aastani. Korra nimeks sai asehalduskord, mis tulenes Eesti- ja Liivimaa ühiseks valitsejaks nimetatud asehalduri ametinimetusest. Sellega muutus mõnevõrra Eesti haldusjaotus. Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond. Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. Katariina II surma järel troonile tõusnud Paul I tühistas asehalduskorra. Kadakasakslane Tegemist on 19.20. sajandil eesti keeles nimetatud enamasti eesti päritolu inimesi, kes üritasid käituda ning rääkida saksapäraselt. Kadakasakslased olid minevikus ka paljud eestlased, kes soovisid sulanduda baltisakslaste ühiskonda või
annaabi.ee 
