oleks võinud hoopis kojukandele investeerida või siis alles jätta osa rahast firma kapitaliks. Reklaamikampaania nugunii ei toonud soovitud tulemusi kuna ajaleheturg oli küllastunud teistest väljaannetest. Õpik lk 77 olemasolevate konkurentide vastupüüdlus, mille määrab 1 tööstusharu kasv ja toodete valik. Väga palju spordiajakirju oli juba müügis, sammuti vabariiklikud ja maakonnalehed. · Põhiline levik pidi toimuma ajalehekioskite kaudu. Tagajärg? Kuus korda nädalas ilmuvat ajalehte ei osteta iga päev kioskist, kui ta tahtis teha spordipäevalehte oleks ta pidanud muretsema ka selle võimaluse, et see hakkab inimestele koju ilmuma ja nad saavad teha aasta tellimusi jne. Osa reklaami rahast oleks võinud hoopis kulutada kojukande juurutamise investeerimiseks
1920 juba kuuldemängud, spordirepsid. FELIX MOOR! Kava algas kl 18. Alles 1934 ka hommikul. Suurte lehtede sabad e. kohalikud lehed. 20ndatel kohalik leht järjest kohalikum. Pärast riigipööret igas maakonnas üks leht. Tegijad: kohalikud aktivistid, poliitikud, trükkalid. 1940 44 1. Nõukogude okup., saksa okupats. Ajalehed võeti 1940 üle. Natsionaliseeriti. Kollased lehed suleti, Uus Eesti muutus Rahva Hääleks, Päevaleht Kommunistiks. Ka maakonnalehed nimetati õmber. Uued lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar. 1938. aasta 259 ajakirjast oli alles jäänud 34. Ajakirjanikkond vahetati välja senised vallandati, arreteeriti. Uued olid vasakpoolsed, algajad. ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Tsensuur. Ajakirjandus propagandavahend. Gori enesetapp. Lõvi, Laaman, Tõnisson, hukati. Päts arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis
Ajalehtedest – arvamuse kujundajad ja sotsiaalse elu peegeldajad Peale Päevalehe olid kõik lehed üleriigilised parteide häälekandjad. Üleriigilised olid ka n-ö ajaviitelehed (nt Esmaspäev). Postimees – Eesti rahvameelne Eduerakond aka Demokraatlik .. ; Tööerakond – Vaba Maa, Sotsiaaldemokraatlik, Põllumeestekogu jne. Suurtel lehtedel olid veel oma nn sabad ehk kohalikud häälekandjad nt Pärnu Postimees. Sabade ilmusid ka eraldiseisvad maakonnalehed (kitsamale piirkonnale). 1918- 56 ajalehte, 40 kohalikud. Ilmneb eesti ajakirjanduse tõsine tunnus – eestlane on alati eelistanud oma enda ümbruskonna lehte, oma piirkonna häälekandjat. 1923- pidev tõus. 1931 ajalehti 90. 1932-1933 (kuigi majanduslikult raske aeg ja sisepoliitiline kriis ning Natsi-Saksamaa suur tõus), oli siis ikkagi kõige rohkem lehti s.t. 117 ja 121 (tõenäoliselt ohtralt palju valla- ja külalehti).
• KÕNEISIK: Isik keda meedia tsiteerib, mainib või keda meedia kasutab arvamusliidrina. ja muuta olemasolevaid.WIKI-tehnoloogia üheks tuntumaks väljundiks on demokraatlikel põhimõtetel sündiv • ALLIKATÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Päevalehed, Ajakirjad, mitmekeelne entsüklopeediline Wikipeedia, millele 2001 aastal panid aluse Jimmy Wales ja Larry Sanger• Maakonnalehed, Infoagentuurid, Internet, Televisoon, Raadio Eesti Vikipeedia sai alguse 2003 aastal. • ARTIKLITÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Artikkel, Juhtkiri, Elektroonilised vahendid• Internet, Intranet• Blogid (ajaveebid) & “blogosfäär”• Podcasting/ Messenger – Arvamus/Kommentaar, Uudislugu, Lühiuudis, Pressiteade
Mõisteid meediaseireks · MÄRKSÕNA: Märksõnade abil kaardistatakse kliendi monitooringu diapasooni ja klienti huvitava valdkonnaga seonduvad mõisted. · RTV: Raadio ja televisiooni lühend. · ON-LINE: Interneti teel edasiantavad materjalid. · KÕNEISIK: Isik keda meedia tsiteerib, mainib või keda meedia kasutab arvamusliidrina. · ALLIKATÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Päevalehed, Ajakirjad, Maakonnalehed, Infoagentuurid, Internet, Televisoon, Raadio · ARTIKLITÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Artikkel, Juhtkiri, Arvamus/Kommentaar, Uudislugu, Lühiuudis, Pressiteade. Meediasuhted · Meediasuhted on suhtekorralduse üks olulisi töövahendeid. Organisatsiooni seisukohast on kasulik avalikkusega suhelda ja oma tegevusest teada anda. · Meedia ei ole mingil juhul kuulekas kanal kellegi sõnumi edastamiseks, vaid pigem
hääletamise tulemuste teatamine. 4. tund Avaliku debati videoanalüüs. Kodus: kirjutada sündmuse kohta uudislugu, -nupuke, artikkel. Projektitöö ,, Töö kiidab tegijat" 1. Korralduslikud andmed 55 Osalejate arv: kogu klass rühmadeks jaotatuna Orienteeruv kestus: ligikaudu 4 akadeemilist tundi Vahendid: Internet, päeva- või maakonnalehed, A-1 joonistuspaber 2. Eesmärgid, õppesisu ja -tegevus Arendatavad pädevused: väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus, enesemääratluspädevus Lõiming: ühiskonnaõpetus, eesti keel, kunstiõpetus Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tehnoloogia ja innovatsioon Õppetegevuse valdkonnad:
annaabi.ee 
