Küsimus nr 18 -Balti erikord ja asehalduskord 1)Millal kehtis? B kehtis 18-19.saj.... A kehtis 1783-1796 2)Kes kehtestas? B kehtestas Venemaa Peeter esimene.... A kehtestas Venemaa Katariina teine. 3) Miks kehtestati? B kehtestati venestamise tõttu.... A kehtestati baltisaksa aadli vastuseisu tõttu. Tunnused: Balti erikord: Asehalduskord: 1) Restitutsioon 1) Maakonnakeskuste linnaõigus 2) Luteri usu levitamine 2) Pearahamaks 3) Kindralkuberneride võim 3) Hingeloendused 4) Õigusteta pärisorjus. 4) Browne positiivsed määrused -Mõju Eesti kultuurile ja edasisele ajaloole 18 saj teisel poolel hakati tähelepanu pöörama Eesti talurahva olukorrale. Talurahvas korraldas mässu Eisen v. Schwarzenbergi algatusel. Mille tulemusena toimusid muutused nn. Browne positiivsete määruste näol 1765.
Seal elab 515703 inimest Fakultatiivsed ? *[5.3.4.2.]Kas statistikavahendi andmetest saab ka välja lugeda puhverdatud ala pindala? Kuidas? Ei oska öelda kuna programm on ingliskeelne ja raske aru saada, kuid küsimusest eeldades on see võimalik. ? *[5.3.5.2.]Mida arvata saadud tulemuse kohta? Kus erinevad maakonnakeskuste alusel leitud Voronoi polügoonide piirid kõige rohkem maakondade tegelikest piiridest? Miks see nii on? Kõige rohkem erinevad piirid Harjumaal ja Lääne- Virumaal. Teistes maakondades mitte nii palju. Võib-olla sellepärast, et programm jagab alasid enam-vähem võrdselt, kuid päriselt ei pruugi see alade jaotus nii täpne olla.
Eesti linnaregioonid (Jauhiainen, 2001) Ääremaastuvad ja selle riskis vallad (Eesti inimvara raport, 2010) Igapäevane mobiilsus (TÜ pendel- rände uuring, 2010) Ligikaudu 380 tuh inimest liigub igapäevaselt omavalitsuste vahel tööle Järeldusi uuringutest · Eesti asustusmuster on üldjoontes püsiv, · Jätkub demograafiline ja sotsiaalne polariseerumine ühelt poolt Tallinna ja teiste suuremate linnade ning teiselt poolt maakonnakeskuste, väikelinnade ja maa- asulate vahel · Valdav osa rahvastikust elab linnaregioonides, ca 5-10% ääremaal · Tallinna, ka Tartu ja Pärnu ümber toimub eeslinnastumine · Pendelrändeline mobiilsus maakondlikes tööjõuareaalides on kasvav Asustuse ruumilise planeerimise olulisemad probleemid · Asustussüsteemi rahvusvaheline konkurentsivõime Tallinna positsiooni tugevdamine uute funktsioonide haaramisega
kasvanud. Probleempiirkonnad, mille tõttu muutusi on hakatud tegema on endiselt samad. Siiski on paranenud teatud alade sotsiaal-majanduslik olukord ja mahajäämus; samuti on ka häid arendusideid ning ka projektide juhtimisoskus paranenud. Mina muudaksin regionaalpoliitikas tööjaotust omavalitsuste poolt. Esiteks parandaksin infrastruktuurvõrgustikku ja ühistransporti. Teiseks kohandaksin töökohad ja teenusest maakonnakeskuste ja teiste asulate ümbrusesse. Mis aga puutub regionaalpoliitika elluviimisesse, siis oleks vaja parandada riigi keskvalitsuse, maakondliku tasandi ning kohalike omavalitsuste koostööd. Arvestada tuleb keskuste ja tagamaade vastastikust sõltuvust ning keskuste kaalukat rolli edasises regionaalarengus. Veel enam, väheneb majanduslikult aktiivse rahvastiku osakaal pea igas maakonnas ja see on seotud rahvastiku vananemisega
· "Positiivsed määrused" laiendasid talurahvakaitse ka eramõisatele 16. Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks? · Linnaõigused said Kuressaare, Valga, Paldiski ja Võru Magnuse residents; Poola tugipunkt; jäävaba sadam; maakonnakeskus · Linnaõiguse kaotasid Vana-Pärnu, Viljandi, Paide, Rakvere, Valga kuna olid sõdades purustatud · 1783 taastati kõigi maakonnakeskuste linnaõigused, kokku 12 linna · Linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim õigusi kärpis; kodanikuõigused ainult sakslastest ülemkihil 17. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest? · Luteri usu põhiseisukoht oli, et inimene saab õndsaks tänu usule · Usu allikas Piibel pidi olema rahvakeelne · Talupojad pidid oskama emakeeles Piiblit lugeda · Lugema õpetamiseks tuli rajada talurahvakoolid 18
palju. Kuna õpin Avatud Ülikoolis, siis olen mingil määral kursis ka Eesti hariduseluga. Minu aastakäigu õppekaval oli õnn õppida esimesel õppeaastal Viljandi Kultuuriakadeemias. Seal tundsingi seda süneneregiat, mis meid kõiki selle kooliga ühendas. Seal oligi see tunne, et olen kooliga ja kõigi tema töötajate ja tudengitega üks organism. Et selliseid koole veel mõned on, seda isegi usun ja tahan uskuda. Olen kuulnud ka haridusreformist, mis liidab maakonnakeskuste koolid üheks Riigigümnaasiumiks, aga see on vist sootuks kokkuhoiupoliitika.. Olen ju väikses Viljandi kultuuriakadeemias tundnud seda vaimustavat kokkukuuluvustunnet, mida ma kahjuks Tartus ei tunne. Seepärast arvangi, et haridusasutuste liitmine suurteks haridusgigantideks ei tule kindlasti kasuks õppurite vastutustunde ja empaatia arendamisele. Ärimaailmas aga on lood minu meelest vastupidised – suurtes firmades võib olla hoopis tervem sisekliima kui väikestes
Pärast Katariina II surma taastas ta poeg Paul I varasema valitsuskorra Baltikumis ja see püsis kuni 1917. a. autonoomiani. Seeg Eestimaa kubermangus 4 maakonda ja Liivimaa kubermangus Eesti osas 5; kokku 12 linna. TÖÖ KAARDIGA: Kaart nr 1. Eesti ala haldusjaotus pärast Jüriöö ülestõusu kuni Liivi sõjani (e. 1340-1550 a.). Kaardil 3 keskaegset feodaalriiki, Taani valduste kadumine. Kaart nr 2. Eesti ala Katariina II asehalduskonna ajal 1780-1790 Maakonnakeskuste järgi nimetatud maakonnad. Kaart nr 3. Eesti muinasmaakonnad 1200-1220.a.MVV'ni. Kõige algelisemad maakonnad. Kaart nr 4. Eesti ala pärast Liivi sõda 1580.-1620. a. Liivi sõja järel jagati Eesti ala 3 riigi vahel. Kaart nr 5. Eesti pärast Katariina II asehalduskorda 1790.-1910. a. 9 maakonad, puudub Paldiski Kaart nr 6. Eesti pärast MVV kuni Jüriöö ülestõusuni 1220-1340. a. 4 feodaalriiki Kaart nr 7
Valla- ja 323 32.56 61.98 62.95 63.92 83.94 31 65 75 8.84 väikelinnakoolid Õhtukoolid 15 1.51 55.87 59.50 63.13 79.33 46 59 68 6.55 Kokku 992 100.00 63.65 64.15 64.66 85.54 31 66 75 8.16 Vastavalt kooli asukohatüübile sooritasid eksami kõige paremini teeninduspiirkonnata koolide õpilased (keskmine tulemus 91,1%) veidi madalam oli keskmine tulemus maakonnakeskuste koolidel (87,8%) ja suurlinna koolidel (85,6%), viimasesse tüüpi kuulus proportsionaalselt ka kõige suurem osa tänavusse valimisse kaasatud eksaminandidest (43,7%). Vastavalt koolitüübile oli kõrgeim keskmine eksamitulemus gümnaasiumitel (86,4%), põhikoolidel oli see veidi madalam (83,9%). Tabel 3. 2011. aasta inglise keele lõpueksami tulemused koolitüübi järgi st.
majandustegevuse suunamiseks II vööndi eeslinnadesse ja kohalikesse keskustesse, linna ja vööndi vahele jääb ulatuslik rekreatsioonivöönd. Kaugemad linnad (kontra- või taandlinnastumine). III vöönd Transpordikoridorid. I/II/III vöönd. 11B. Rahvuslike asustussüsteemide ruumistrateegiaid: Kontramagnetid = regioonikeskuste eelisarendamine Kasvu- ja arengupoolused ning –keskused (polü-tsentriline klassikaline) = maakonnakeskuste võrgu väljaarendamine Elutegevuse ulatuslik hajutamine = kasvu piiramine primaarlinnas JA/VÕI ressursside suunamine paljudesse väikestesse kohtadesse; Arengukoridorid (“pikad tänavad”) = elamuehituse ja majandustegevuse korraldamine suuremate transpordimagistraalide ääres Linnaregioonide laiendamine - Haakimisstrateegia = keskus-tagamaa sidumine;
ilmastiku mõju Kus toodetakse? Kontrollitud keskkonnas Vabas õhus Kes on tarbija? Kauged ja kohalikud Kohalikud ja kauged turud turud MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Maa-asustuse geograafiline polariseerumine: piirkondade tüübid, kasv ja vähenemine. Piirkondade tüübid: Tallinna tagamaa, Pärnu ja Tartu tagamaa, maakonnakeskuste tagamaa, ääremaa, muud vallad. Ääremaadel ja muudes valdades väheneb, teistest piirkondades suureneb. Rahvastikutihedus. Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid. Kaitstud maakohad- dom arengule vastanduv ja maakohtadekaitsele suunatud suhtumine; tugevad ja akt keskklassi huvigrupid. Konkureerivad maakohad- suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugeva väikeettevõtluse ja kohaliku põllumaj huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne
sild avati jõelaevade läbilaskmiseks ja kevadise jääminekuajal. Sild lagunes 1989. aastal ja seda enam ei taastatud. Raudbetoonsild pikkusega 89 m avati 1996 ning silla projekteeris Anatoli Petrov Peterburist ja ehitas K-Most.11 Vabadussild Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas. See ühendab Laia tänavat Vene tänavaga. Vabadussilla ajalugu Vabadussilla asukohta peetakse muistseks Emajõe ületuskohaks, mille kaudu käis kaubavedu Venemaa linnade ja Eesti maakonnakeskuste vahel. Uue sillana rajati 1810. aastal puusild, mis amortiseerus üsna kiiresti ning juba 1823. aastaks oli sild muutunud ohtlikuks. Puusild lammutati ja aastal 1826 rajati uus puusild. Selle silla eluiga oli pikem kui eelneval puusillal, kuid 1923. aastal süttis sild põlema. 1926 avati liiklemiseks Vabadussild. Sild hävis Teises maailmasõjas. 1942. aasta alguses silda algse projekti järgi taastama. Puust käsipuudega sild valmiski 1943. aasta kevadeks, kuid järgmise aasta 25. augusti
II vöönd. Selektiivne kombinatsioon elamuehituse ja majandustegevuse suunamiseks II vööndi eeslinnadesse ja kohalikesse keskustesse, linna ja vööndi vahele jääb ulatuslik rekreatsioonivöönd. 7) kaugemad linnad (kontra- või taandlinnastumine). III vöönd 8) Transpordikoridorid. I/II/III vöönd. Rahvuslike asutussüsteemide ruumistrateegiad: 1) Kontramagnetid = regioonikeskuste eelisarendamine 2) Kasvu- ja arengupoolused ning keskused (polü-tsentriline klassikaline) = maakonnakeskuste võrgu väljaarendamine 3) Elutegevuse ulatuslik hajutamine = kasvu piiramine primaarlinnas JA/VÕI ressursside suunamine paljudesse väikestesse kohtadesse; 4) Arengukoridorid ("pikad tänavad") = elamuehituse ja majandustegevuse korraldamine suuremate transpordimagistraalide ääres 5) Linnaregioonide laiendamine - Haakimisstrateegia = keskus-tagamaa sidumine; 29 30
Ootuspäraselt on gümnaasiumide tulemused kutseõppeasutustest kõrgemad (tabel 2). Tabel 2. Eksamitulemused 2010 koolitüübi järgi Koolitüüp Eksaminandide Keskmine tulemus arv Gümnaasium 5063 61,6 Kutseõppeasutus 64 45,1 Kooli asukoha tüübi järgi võrreldes, suuri erinevusi pole, parimad tulemused on maakonnakeskuste koolides (tabel 3). Tabel 3. Eksamitulemused kooli asukoha järgi Kooli asukoht Eksaminandide arv Keskmine tulemus Maakonnakeskus 962 64,7 Suurlinn 1642 59,6 Teeninduspiirkonnata koolid 1546 57,8 Valla- ja väikelinnakoolid 1794 57,8 Geograafia riigieksami 2011 tulemused osaülesannete kaupa
- omadused, mis on seotud asula funktsionaalse ja majandusliku struktuuriga; - omadused, mis on seotud asula füüsilise vormi ja struktuuriga; - omadused, mis on seotud asula mentaalse tajutavusega. 39. Asula kui teeninduskeskus, keskuse mõjupiirkond (tagamaa) ja keskuse domineerivuspiirkond (turupiirkond) skeemid. 40. Asustushierarhia mõiste Hierarhiline asustusüksuste süsteem (Eestis viieastmeline süsteem Tallinn, regioonikeskused, maakonnakeskuste linnaregioonid, väikelinnad, maalised vallad) 41. Paiga geograafilise asendiga seotud absoluutsed ja relatiivsed omadused Reljeef, aluspõhi, kliima, veestik, mullastik, taimestik ja maastiku iseloom 42. Asula erinevad suuremad alamstruktuurid lisaks rohestruktuurile. Materjal: Asula- ehk kohaanalüüs olemus ja meetodid tänavate ja teede võrk liiklusstruktuur ruumistruktuur rohestruktuur ehk haljastu hoonestusstruktuur krundistruktuur 43
võimaldamaks perearstidel palgata lisaõde, et muuta tõhusamaks perearstide tegevus haiguste ennetamisel ja krooniliste haigete jälgimisel. 5. Arstiabi korralduse ajakohastamine: a. uuendame nii riikliku südamestrateegia kui ka vähistrateegia, sealhulgas rajame võrgustikupõhise vähiravisüsteemi; b. anname perearstidele suuremad võimalused inimeste tervisliku käitumise suunamisel, suurendame noorte arstide riiklikku tellimust ning parandame arstiabi kvaliteeti; c. toetamaks maakonnakeskuste haiglatesse noorte arstide tööleasumist, maksame noorele arstile esimese residentuuri lõpetamise järgselt tööle asumisel kohalikku või üldhaiglasse 15000 euro suurust lähtetoetust; d. rajame Tallinnas laste vaimse tervise keskuse. 6. Eakatele suunatud teenuste arendamine: tagame eakatele paremad hooldusravi ja koduõenduse võimalused. Demograafilisest seisundist tulenevalt eelistame rahastada hooldusravi ennaktempos ning rajame igasse maakonda kaasaegsed hooldusravikeskused. 7
Erinevuste põhjused: aktiivse rahvastiku osatähtsus ja tootlikkus, töösaamise võimalus. Tulevik: Tulevikuvisioonid peavad tuginema iga piirkonna individuaalsetele tingimustele, eripärale ja võimalustele. Regionaalarengu visiooni põhijooned aastaks 2015: 1) maakonnad on tasakaalustatud arenenud; 2) kohalike eelduste oskuslik ja uuenduslik ärakasutamine: 3) rahvastik, töökohad, teenused tänasest enam kohanenud maakonnakeskuste ja teiste asulate ümbrusesse; 4) maapiirkonnad on muutunud elujõuliseks; 5) paranenud infrastruktuurvõrgustik ja ühistransport. Riigi regionaalpoliitika meetmestiku üldeesmärk aastani 2015 on kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu tagamine, tuginedes piirkondade sisestele arengueeldustele ja eripäradele ning pealinnaregiooni ja teiste linnapiirkondade konkurentsivõime kvalitatiivsele arendamisele.
suguse kodutehnika aga ka uute tehnoloogiliste seadmete arvel. 3. Endised suvilarajoonid on muutumas elurajoonideks. 4. On aktiviseerunud elamuehitus suuremate linnade piirialadel. 5. Palju omaaegseid suurettevõtteid on lõpetanud oma tegevuse. 6. Olemasolevad tootmisettevõtted kolivad kesklinna kallilt ärimaalt oda- vamatele äärelinna aladele. 7. Uued tootmisettevõtted rajavad oma tootmisüksused suurlinnade ääre- aladele või praeguste maakonnakeskuste lähedusse. Taolised muutused on tekitanud olukorra, kus elektriettevõtted vajavad tohutult investeeringuid, kindlustamaks tarbijate varustamine kvaliteetse elektrienergiaga. Elektrisüsteemide pidev areng tähendab vajadust pidevalt tegelda elektri- süsteemi, seal hulgas elektrivõrkude arengu planeerimisega ja projektee- rimisega ning uute elektrirajatiste (elektriliinid, alajaamad, jaotussead- med) projekteerimisega (ja muidugi ka ehitusega) ning vananenud rajatis- te rekonstrueerimisega.
annaabi.ee 
