Haldusjaotus
Baltikumis uue halduskorralduse-
nn.asehalduskorralduse, mis kehtis 1783-1796.aastani
- Asehalduskorraldusega muudeti senist administratiivjaotust:
A) Eestimaa kubermangu neljale senisele maakonnale lisandus viies-
Paldiski maakond ( kuni 1796.a.).
B) Liivimaa kubermangu Eesti alale jäi viis maakonda- vanadest Pärnu-,
Tartu- ja Saaremaa ning kaks uut maakonda- Viljandimaa ja Võrumaa.
C) Linnaõigused anti ka kahele uuele maakonnakeskusele- Paldiskile ja
Võrule (sellega seoses oli Eesti alal 12 linna ).
- Eesti alasid hõlmavatest kubermangudest ja maakondadest jäid väljapoole
Narva linn, Setumaa ja enamus Valga maakonna aladest ( mis haaras peamiselt
lätlastega asustatud alasid).
- Väikseimaks haldusüksuseks Vene võimu aegses Eestis oli mõis, mis hõlmas nii
talumaid kui ka mõisamaid. 19.sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema
talurahva omavalitsus- vallakogukond
annaabi.ee 
