Muistse vabadusvõitluse kaotus -ajalooline paratamatus või juhus?
eestlaste ebaühtsust, mis teatavasti ei tulnud väikesele rahvale kasuks.
Oluliseks põhjuseks võib pidada ka seda, et eestlastel polnud veel oma riik
välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Ja seegi
nõrgestas ühist vastupanu. Koostöö puudus ka lähimate rahvastega näiteks
latgalitega, leedukate ja liivlastega. Riigi puudumine tähendas ka ühsväärtuste
puudumist. Kui eestlastel oleks olnud ühtsem riik või maakonnadki oleks kokku
hoidnud, võinuks eestlased vaenlastele tugevamat vastupanu osutada.
Viimaseks faktiks toon välja, et Eestil puudusid mõjukad liitlased. Rootsi ja
Taani olid huvitatud vaid Eesti maa-alast, ning nii ei olnud neilt abi oodata.
Venelased andsid aga eestlastele valelootust ning jäid hiljaks. Latgalid omakorda
tahtsid kätte maksta varasemate eestlaste röövretkede eest. Liivlaste maa-ala
annaabi.ee 
