Kohtuseadus I astme kohtud Maakohtu esimees on valitud omast kohtust. Tema ülesanded: õiguse mõistmine, oma kohtuasutuse juhtimine, vastutab majanduslikus mõttes, teostab seaduslikku järelevalvet kohtuasjade pidamise üle, vastutada koolituse eest. Ta võib olla ametis 5 aastat ning teda saab tagasi nimetada veel üheks ametiajaks. Maakohtutes on osakonnad: · kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit. · Registriosakond peetakse äriregistrit ja laeva kinnistusraamatut · Kriminaalhooldusosakond seal töötavad kriminaalhooldusametnikud, kes teostavad järelevalvet kriminaalhoolduste aluste isikute üle. Veel töötavad seal kriminaakhooldusabilised. Kriminaalhooldus määratakse kohtu poolt isikutele, kes on: 1. Tingimisi süüdi mõistetud 2
põhjustel. I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtunikud vabastab ametist Riigikogu. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu ametist vabastada esimehe enda soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. Kohtuniku ametist tagamine ainult kohtuotsusega. Kohtute juures asuvad üksused - Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle.
uuesti. 2007 . aasta kohtustatistika analüüsist Kohtuliku kompromissi rakendumise tõhususe ning hetkeolukorra hindamise üks võimalusi on kohtustatistika analüüs. Tartu kohtunike küsitlus näitab, et poolte huvi ja valmisolekut lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga tuleb tuleb pidada keskmiseks. Kompromissiga lõppenud kohtuasjade arvu suurenemine aitab kohtunikel säästa aega, lahendamaks kohtuasju, milles kompromissi sõlmimine ei õnnestu. Eri maakohtutes on kohtulike kompromisside osakaal väga tasavägine (Harju Maakohus 12%, Tartu Maakohus 11%, Pärnu Maakohus 11,5%, Viru Maakohus 9,4%). Valdava osa kinnitatud kompromissidest moodustavad võlaõigus asjad 62,6% kõikidest esimese astme kohtutes kinnitatud kompromissidest. Palju kompromisse on ka perekonnaasjades 19,4%. Ülejäänud asjades on kompromisside osakaal suhteliselt väike. On avaldatud arvamus, et kompromisse on võimalik sõlmida eelkõige I astme kohtus, sest
o Kohtunik nim. ametisse eluajaks, tagandamine on keeruline Eesti kohtuvõim- · kõrgeim- Riigikohus ( Tartus). Ülesanneteks: kaitsta põhiseaduslikkust, võib kaevata ringkonnakohtu otsuseid. · II aste- ringkonna kohus (Tallinn, Tartu, Viru) 46 kohtunikku. Ülesanneteks I astme kohtukaebuste läbi vaatamine · I aste- 1) maakohtud( Harju, Viru, Tartu, Pärnu) 2) halduskohtud(Tartu, Tallinn). Ülesanded: tegelevad kõikide süüasjadega. Maakohtutes asuvad maakinnistu ja ettevõtlus registrid. Kohalikud omavalitsused Eesti omavalitsustel on suur otsustamisvabadus, kuid nad sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldavatest raharessurssidest . · Ülesanded: o Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel o Regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut o Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada kogu kohalik elu
Riigikohus on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Apellatsioon esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine Ringkonnakohtus Kassatsioon kohtuotsuse vormiline läbivaatamine Riigikohtus Kriminaalprotsessis osalevad lisaks kohtualusele ja tunnistajatele veel 33 advokaat süüaluse kaitsja 34 prokurör süüdistaja 35 kohtunik määrab karistuse Kohtuniku amet on eluaegne. Ta määratakse ametisse Riigikohtu ettepanekul presidendi poolt. Maakohtutes on otsuse langetamisel kohtunikul abiks kohtu kaasistujad, kes on tavalised inimesed, neilt ei nõuta juriidilist ettevalmistust, peavad otsustama sisetunde järgi. Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab, et seadused oleks kooskõlas põhiseadusega (vt PS § 139). Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on: 36 tulumaks 37 sotsiaalmaks 38 maamaks
kohtunikud. Selleks teeb ettepaneku Riigikohtu üldkogu, kes on eelnevalt ära kuulanud selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Riigikohtu üldkogu määrab kohtuteenistusse esimese ja teise astme kohtuniku ning määrab ka kohtumaja, millest saab kohtuniku alaline teenistuskoht (Kiris 2009). 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik Kohtunikuabikandidaat läbib ühe aastase ettevalmistusteenistuse ning sooritab eksami kohtunikuabikomisjoni ees. Maakohtutes osalevad õigusemõistmisel seaduses ettenähtud juhtudel ja korras rahvakohtunikud, keda varasemalt nimetati kohtukaasistujateks. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samad nõuded, mis kohtunikelegi välja arvatud kõrghariduse nõue ja neil on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu
Õigusemõistmiseseadus · Kohtute seadus annab meile ülevaate kohtukorraldusest ja õiguse mõistmise alustest. Õigust mõistab meil kohus. Kohtus toimub asjaajamine eesti keeles. Kohtuistungeid võib pidada hommikul kella 8.00 18.00. Kolmeastmeline kohtusüsteem. · Esimese astme kohtuteks on: Maakohus ja halduskohus. Maakohtuid on eestis 4: Tartu-, viru-, harju ja pärnu maakohus. Maakohtutes arutatakse tsiviil(lahutamine, abiellumine)-, kriminaal(kuritegude menetlemine: vangistuse karistuseks 1 kuu 20 aastat.)- ja väärteoasju(lihtsamad süüteod,haldusõigusrikkumised). Kohut juhib kohtuesimees: mõistab õigust, korraldab seda samuti. Kohtusse saabunud asjad jaotatakse kohtunike vahel, kohtuesimees jaotab. Juhuslikul teel. Vastutab kohtunike ja teiste kohtu teenistujate koolituskavade täitmise üle. Maakohtud on ainukesed kohtud kus on osakonnad:
Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu
Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus Halduskohtud: Tartu ja Tallinna Halduskohus 21 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse- ringkonnakohtud: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus (apellatsioonikohtuna arutavad tsiviil, kriminaal ja haldus asju ) 22 Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi III astmesse: riigikohus: Tartu Riigikohus 23 Milline on rahvakohtunikufunktsioon kohtumõistmises- Osalevad maakohtutes õigusmõistmisel seadusega ettenähtud juhtudel ja korras,võrdsed õigused kohtunikuga õigusemõistmisel Kohustuse rikkumine- on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingut rikkuv pool peab vastutama (välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav nt vääramatu jõud või puudub süü ja süü on kohustuslik nõue) ja kannatanud poolel
kriminaalkuritegude menetlemise korral. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, selle organiseerimise, sellesse liikmete värbamise, sellise ühenduse või selle osa juhtimisega seonduvaid asju arutab kohus kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus. Lisaks õigusemõistmisele on seadusega maakohtutele pandud ka mitmeid täidesaatva riigivõimu funktsioone. Nii peab maakohtu koosseisus olev kinnistusosakond kinnistusraamatut. Maakohtutes asuvad ka registriosakonnad, mis peavad äriregistrit maa- ja linnakohtu tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit maakohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Kannete tegemise nendesse registritesse otsustab maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Maakohtutes asuvad ka kriminaalhooldusosakonnad (kriminaalhoolduse käigus valvab kriminaalhooldaja, et
kriminaalkuritegude menetlemise korral. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, selle organiseerimise, sellesse liikmete värbamise, sellise ühenduse või selle osa juhtimisega seonduvaid asju arutab kohus kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus. Lisaks õigusemõistmisele on seadusega maakohtutele pandud ka mitmeid täidesaatva riigivõimu funktsioone. Nii peab maakohtu koosseisus olev kinnistusosakond kinnistusraamatut. Maakohtutes asuvad ka registriosakonnad, mis peavad äriregistrit maa- ja linnakohtu tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit maakohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Kannete tegemise nendesse registritesse otsustab maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Maakohtutes asuvad ka kriminaalhooldusosakonnad (kriminaalhoolduse käigus valvab kriminaalhooldaja, et
ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine 5) Enesetäiendamise kohustus koolitada ennast regulaarselt Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas
ettepaneku riigikohtuniku esitamiseks; teeb ettekande riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine 5) Enesetäiendamise kohustus koolitada ennast regulaarselt Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas
´ Kui tulevase ettevõtte rahastamise küsimus on lahendatud, ettevõtlusvorm ja ärinimi valitud, otsustab ettevõtja (üks või mitu asutajat) ettevõtte asutamise ja vormistab äriseaduses ettenähtud dokumendid. Kui asutamiseks vajalikud dokumendid (sõltuvalt ettevõtlusvormist) on notari poolt kinnitatud, saab need esitada äriregistrisse kandmiseks. Äriregistrid asuvad neljas piirkonna Maakohtutes: Harju, 18 Tartu, Pärnu ja Viru Maakohtus. Pärast seda, kui ettevõtte on äriregistris registreeritud, tuleb sellest teatada kohalikus Maksu-ja Tolliameti büroos ning ka haigekassas ja töökaitseinspektsioonis. Füüsilisest isikust ettevõtjad võivad end registreerida ka vaid kohalikus Maksu- ja Tolliametis (mitte äriregistris), kuid ainult juhul, kui nende aastane läbimüük on allpool käibemaksukohustuse piiri (250 000 kr )
tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Maakohtute - tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata.
Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus
riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: *üldkohutused – kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. *Vaikimiskohustus – kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda *Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus *Juhendamiskohustus – praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine *Enesetäiendamise kohustus – koolitada ennast regulaarselt. 42.Rahvakohtunik. Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas. Rahvakohtuniks saab avaliku
loetletud põhjustel. I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtunikud vabastab ametist Riigikogu. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu ametist vabastada esimehe enda soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. Kohtuniku ametist tagamine ainult kohtuotsusega. Kohtute juures asuvad üksused - Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. 10.4 Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus, kompromissi soodustamine)
on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Arest- isikult vabaduse võtmine kuni 30p ja seda kohaldab ainult kohus. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus
´ Kui tulevase ettevõtte rahastamise küsimus on lahendatud, ettevõtlusvorm ja ärinimi valitud, otsustab ettevõtja (üks või mitu asutajat) ettevõtte asutamise ja vormistab äriseaduses ettenähtud dokumendid. Kui asutamiseks vajalikud dokumendid (sõltuvalt ettevõtlusvormist) on notari poolt kinnitatud, saab need esitada äriregistrisse kandmiseks. Äriregistrid asuvad neljas piirkonna Maakohtutes: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru Maakohtus. Pärast seda, kui ettevõtte on äriregistris registreeritud, tuleb sellest teatada kohalikus Maksu-ja Tolliameti büroos ning ka haigekassas ja töökaitseinspektsioonis. Füüsilisest isikust ettevõtjad võivad end registreerida ka vaid kohalikus Maksu- ja Tolliametis (mitte äriregistris), kuid ainult juhul, kui nende aastane läbimüük on allpool käibemaksukohustuse piiri (16 000.- eur 2011.a)
Matüki näilised osad on kõrgepinge liinide postid, liine teenindavad alajaamad, torustikud, koos pumbaga ja muu selline, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalserfituutide teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille alune maa ei ole kinnistusraamatasse või registreeritud või munitsipaal maana. Seda käsitletakse vallasasja, ku iseadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatud on maakohtutes asuvates ------------------------------------------------------------------------------------------ Kinnistusraamatust nähtub, kes on kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitte teadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni
kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. 10 Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes ette nähtud võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. 6. Kohtute juures asuvad üksused. Kohtute juures asuvad üksused Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. Põhimaterjal 1
ordaalide abil. Tuli ja vesi pidid tõe taastama, ise tõde olema ja nõude kõrvaldama või seda kinnitama. Ordaale leidub kõikides arhailistes õiguskultuurides. Niisugustele kahtluse kõrvaldamise kinnitamise võtetele osundab arhailine mõtteviis iseenesest ning see on ulatunud välja tänapäeva. (Ka moodne õigus nõuab liisuheitmist, kui mõistus vastutust leida ei suuda.) Kaheteistkümne mehe vanne oli veel 16. sajandil Põhja-Saksa maakohtutes kasutusel. Jumalaotsusteks olid meie jaoks piinamisena tunduvad meetodid (hõõguval adrahõlmal paljajalu käimine, kinniseotud katsealuse vetteviskamine jne.). Kõigil neil juhtudel selgus tõde menetluse tulemusena. Protsessi kulg pidi andma võimaluse eraldada tõde valest. (Näiteks veeproovi puhul süütuse tõend ei seisnud mitte veepinnale ujuma jäämises, vaid põhjaminekus
annaabi.ee 
