Kriminaalkohus, mis tegeleb kriminaalaasjadega. Tsiviilkohus kodanike vahelised vaidlused. Tsiviil- ja kriminaalasju lahendatakse maa-ja ringkonnakohtus. Riigikohus on seadusandliku järelevalve kohus ning tavalisi kohtuasju seal ei arutata, kui seal arutatakse mõnda tsiviil või kriminaalasja siis peab see lugu olema erakorraline, sellest tekitatakse nn. pretsedent mille baasil riigkohtunikud koolitavad teisi kohtunikke. Riigikohtunikud nim parlamendi poolt. Ringkonna- ja maakohtunikud nim. riigikohtu poolt. Kohtunike elukutse on eluaegne, sellega püütakse tagada nende ausus. Kohtus toimub vaidlus, osapoolteks on süüdistaja(prokurör) ja kaitsja(advokaat). Tavaliselt on kohtuistungid avalikud. Eestis teevad otsuse kohtunik ja kaks kaasistujat. Notar on jurist kelle ülesandeks on koostada ja kinnitada ametlikke dokumente nt. testamendid, ost-müük jm. Regionaalpoliitika ja kohalik valitsemine regionaalpoliitika on riigi erinevate piirkondade valitsemine
o 2) väärteo- ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse o Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load o Kui otsusega ei olda rahul, saab pöörduda ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonikaebuse o Maakohtunikud kannavad musta talaari II aste – Ringkonnakohus (Eestis 2) o Kui ei olda rahul ringkonnakohtu otsusega, saab pöörduda kassatsioonikaebusega riigikohtusse o Ringkonnakohtunik kannab musta talaari ja vasakul õlal valget salli, millel on EV vapp III aste - Riigikohus ehk põhiseaduslikkuse järelvalve kohus (Eestis 1: Tartus) o Õigus esitada õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelvalve taotlust on Vabariigi Presidendil,
7. Alampolkovnik, kontrolör II järgu kapten, Õuekohtu viitsepresident, riigi kontrolör ülemfiskaal, tseremooniameister 8. Major III järgu kapten, Majandusasehaldur, valitsusnõunik ülemfiskaal kubermangus, senati sekretär jt 9. Kapten, tiibadjutant Kaptenleitnant Titulaarnõunik, maakohtunikud provintsides, professorid akadeemias 10. Kaptenleitnant Leitnant Kolleegiumide sekretärid (va välisasjade), kubermangu magistraatide bürgermeistrid 11. - Laevasekretär - 12
indemniteet. Seega PS ja RVL on ettenähtud (nt. RK liikmed, VP, Riigikohtunikud, kohtunikud jne) menetluslik immuniteet, nende kohta ei või menetlustoiminguid algatada, kuni selleks ei ole luba (ei ole võetud nendest immuniteedi). Kaasaja KriM järgi ei ole vaja kriminaalmenetluse algatamist (vanasti oli vajalik määrus; algatati). Praegu esimene menetlustoiming tähendabki algatamist. Esimese astme kohtuniku immuniteet ja indomniteet (maakohtunikud) on seotud Riigikohtu üldkogu otsusega (teeb ettepaneku VP-le nimetamiseks ja tema ka, kui on põhjus, annab luba menetluse alustamiseks). Teist kohtunikku nimetab ametisse RK VP ettepanekul ja menetluslikku immuniteedi võtab ära RK enamus oma otsusega. Ettepaneku võib teha ka õiguskantsler. Diplomaatiline immuniteet on saatkonnatöötajal (ka saatkonna tehnilistel töötajal ja nende perekondadel jne). Loomulikul seda ei ole autojuhtidel. See tähendab, et kui keegi tapatakse nt.
Abiteo all mõeldi teotööd mõisale kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks. Raskeimaks talviseks kohustuseks olid talupoegadele mõisavoorid. Lisaks sellele, et kogu vili mõisapõllul kasvatati talupoegade tööga, pidid talupojad andma loodusandamina mõisale osa talu ja põldudelt saadud saagist. . Rootsi võimu perioodil toimus talupoegade uus ja sedapuhku lõplik pärisorjastamine. Vastu tulles mõisnike soovidele, kehtestati 1632. aastal Liivimaal maakohtu korraldus, mille kohaselt maakohtunikud olid kohustatud kõigiti abistama mõisnike talupoegade väljanõudmisel. 6. Tähtsaimad väljaveosed olid vili, lina ja kanep. Tähtsaim sisseveos oli sool. 7. Usupuhastuse algatas M. Luther 1517. aastal Saksamaal. Tallinna jõudis see 1523. a. Riia kaudu. Rahvas hakkas mässama purustades pühasid asju. Kirik andis alla ning hakati pidama jumalateenistusi eesti ja saksa keeles. Trükised olid samuti kohalikus keeles. 8. Anti edasi seda koduõpetuse näol-ema/isa õpetasid oma last lugema.
otsustanud mitte midagi. Kõrgeim kohus. Liivimaa õuekohus. Baltikumi 18 sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides. Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle. Alamastme kohtuteks eestimaal meeskohtud ja liivimaal maakohtud, üks igas maakonnas. Need moodustasid kohaliku aadli hulgast valitud kohtunik koos kahe kaasistujaga. Meeskohtunikud nimetas ametisse Eestimaa ülemmaakohus, maakohtunikud valiti liivimaa rüütelkonna maapäevadel. Mees ja maakohtute kompetentsi kuulusid kõigi maal elavate talupoegade ja teiste mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Aadlike kriminaalasju ning maaomandi vaidlusi lahendati vaid ülemastme kohtutes. Mees ja maakohtutega samal tasemel olid linnade magistraadid, suurtemates linnades magistraatide kõrval veel mitmed alamkohtud. Ülemastme kohtuteks olid eestimaal ülemmaakohus ja liivimaal õuekohus.
isikuomadused. Kohtunikuks ei või nimetada isikud, kes on: 1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) kohtuniku-, notari-, vandetõlgi- või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) advokatuurist välja heidetud; 4) avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) pankrotivõlgnik; 6) kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest hoolimata; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkurssi alusel. Maakohtunikud peavad läbima kohtuniku ettevalmistusteenistuse ja sooritama kohtunikueksami. Ringkonnakohtunikuks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi, kes on sooritanud kohtunikueksami. Riigikohtunikuks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25 - 70 aastase Eesti kodaniku, kes elab Eestis ja kellele esitatakse samad nõuded, mis kohtunikulegi, v.a. kõrghariduse nõue. Õigusemõistmisel on neil kohtunikega võrdsed õigused.
maakohus. Kohtuid oli nii palju, kui oli maakondi/kreise Eestimaal 4, Liivimaa 16 Eesti osas 2. Kohut, kui sellist juhib üks aadlik, rüütelkonna liige, valitud kohtunik. Temal on abiks nooremate liikmetena kaks assessorit/kaasistujat. Erinevates maakondades on kohtu komplekteerimine olnud erinev. Eestimaa ülemmaakohus nimetas erinevate meekohtute liikmed. Liivimaal oli asi demokraatlikum, seal maakohtunikud pannakse ametisse Maapäeval. Eestimaal käis kohus koos Toompeal. Liivimaal toimuvad istungid kohtadel (Tartu kreisi asju aetakse Tartus, Pärnu asju Pärnus. On ka Pärnu maakonna asju aetud Viljandis). Kohtutel on oma kompetentsid. Mees- ja maakohtute ülesannete hulka kuuluvad piirkonnas elavate talupoegade ja mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Piirkonna aadlikud said oma asju ajada mees- või maakohtus (neid nimetati kergemateks asjadeks ja said olla ainult tsiviilasjad)
annaabi.ee 
