EESTI KESKAEG
a äärmine Kagu-Eesti osa Muinaskihelkonnad sai
alguseks hilisematele kirikukihelkondadele - territoorium, mille elanik on maksustustehniliselt seotud kirikuga.
Kihelkonna rahvas moodustab selle kiriku koguduse, samal ei ole sellist selgepiirilist kogudust nagu varauusajal.
Kiriku kihelkonnad olid piiskopkondadest pisemad, kihelkondi tihedamalt Väina ja Koiva alamjooksul?. Samas ei saa
vastata 100% kindlusega, kas Liivimaal oli kihelkondade võrk üldse olemas - tglt Kuramaal maakihelkondade
võrgustik rajati alles Kuramaa hertsogiriigi aegadel 16. saj. Liivimaa kihelkonnad olid suured, mis tähendab, et kirik
oli suhteliselt kaugel paljudel maaelanikest, aga samuti tähendas see, et hoolimata Liivimaa maj vaesusest, olid
kihelkonnakirikud üsna hästi maj varustatud - tüüpiline keskaja Eesti kirik on Lääne- ja Kesk-Euroopa kirikuga
võrreldes suur. Muinaskihelkondade jaotus ei saanud aluseks mitte ainult kiriklikule vaid ka halduslikule jaotusele -
muinaseestis 45 kihelkonda