Eesti kirjanduse kokkuvõte
Viljandimaal.
Tüdruk jutustab sõjajärgse maaelu viletsusest, metsavendadest, kolhoosielu absurdsusest.
1949. aasta märtsiküüditamisest polnud veel kuigi palju möödas.
Teoses on kuulda eri keeli. Kirjeldused ja lapse mälestused on kirjakeeles, kuid mõningad
kõned tüdruku ema ja vanaemaga on murdekeeles. Seega on romaani raske lugeda.
Jutustaja mälestused lapsepõlvest on pärit viletsast ja vaesest maakeskkonnast. Tema elu oli
täis hirme, sest ei olnud teada, kas sõda on lõppenud või jätkub. Sellise lapsepõlve juurde ta
parema meelega ei naaseks.
Autor kirjeldab üksikasjalikult esemete ja asjade täpsust. Kuidas miski maitses, lõhnas. Ta
kartis maja naksumist ja lennukeid. Tal oli koer Tommi ja kana Heroodes, kes olid talle kui
lemmikloomad. Veel mängis ta nukk Manniga, mis oli ta ema oma juba 50-aastane. Väike
Viivi lõikas ajalehtedest välja ilusate naiste pilte, et nendega mängida