§32. Uuendused Eesti ühiskonnas XIX sajandi keskpaigas Uued talurahvaseadused Majanduslikud raskused sundisid aadelkonda talurahvaküsimust uuesti üle vaatama. Hamilkar v Fölkersahmi toetajad nägid lahendust üleminekus kapitalistlikule majandamisele. 1849. aastal avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas ümber mõisa-ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul. Peremees pidi õppima rahaga ringi käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas renditalude kruntiajamine. Mõisapõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad. Sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856. aastal. Edaspidi keelati veel mõisnike kodukariõigus ja talumaade rentimine teotöö eest. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Talude päriseksostmine. Otsustusõigus, kas talu üldse müüa, kuulus mõisnikule. Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest. Korraga suutsid talu välja osta vaid jõukamad peremehed
naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised: Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine. 31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel 1849.a Liivimaa: 1849 a. Avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised-mõisamoonakad. 1856.a. Eestimaa: Sama mis üleval. 1865.a. Saaremaa: Sama mis üleval. 1863: Sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. 1865: Keelati mõisnike kodukariõigus
Nekrutiandmine kehtestati Eestis 1796. a. Nekrutivõtmisest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametnikud. 31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel (153-157) : 1849.Liivimaa- Korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised: mõisamoonakad. 1856.Eestimaa - sarnased talurahvaseadused Eestimaal. Söörömöö talurahvaseadused - 1865. a, sarnased eelnevatega. 1863- sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist
(1849.a Liivimaa, 1856.a. Eestimaa ja 1865.a. Saaremaa talurahvaseadused ning 1863, 1865, 1866, 1868 seadused, kadakasakslus) *1849. a. Liivimaa- 1849 a. Avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada ja pidi õppima rahaga ümber käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt, mis kaotas senise talupõldude äärmise tükeldatuse. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised- mõisamoonakad. *1856. a Eestimaa- Sellel aastal võeti sarnased talurahvaseadused liivimaaga vastu Eestimaal. *Saaremaa talurahvaseadused- Need võeti vastu 1865. aastal ja olid sarnased eelnevatega. *1863- sel aastal kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse
V. Fölkersahm kes leidis laheduse teorendi asedamise raharendiga ja taludepärisostmise võimalus. 1849a avaldus uus Liivimaa talurahvaseaduse korraldus kus: a) Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõlul ja said nüüd asuda majapidamise korraldamisele. b) Peremees sai ise otsustada kuidas talu tulutoovamalt majandada- arvestama turuhindu, nõudmisi ja rahaga ümberkäimist. c) Otstarbekamate maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt- mis kaotas talumaade tükeldautuse. d) Mõisapõldudel asusid tööle palgatöölised ehk mõisamoonakad- muretseti paremaid põllumasinad. Uued seadmed said viina köögid ja meierid. Asuti tegelema maaparanduse, tõu ja sordiaretuse, põldude vaetamise jne. e) 1865keelati mõisnike kodukariõigus
annaabi.ee 
