tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole sajandi jooksul. Reformatsioon Liivimaal Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, seda enam, et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. Sama sündis Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. Linnade ülemkiht mõistis nõnda radikaalse tegutsemise
pidid linnad isandatele makse maksma, vastutasuks võidi linnades käsitööd teha ja kaubelda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mille alusel linnas elu korraldati. Kuna linnas oli vaja rohkesti töökäsi, oli paljude linnade seadustes punkt, mis lubas sunnismaisele talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsid vabaneda Rooma ja Saksa keisrite mõjuvõimu alt. Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid
käsitööoskus vöi aiakultuur (nt. esimesed vesiveskid). Kerjusmungaordud keskendusid rohkem rahva öpetamisele; ehitati avaramad kirikud, et linnarahvas mahuks jumalateenistustel osalema; dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ning suurt röhku pöörati haridusele. Miks jäi reformatsioon 16.sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Uue usu jutlustajad leidsid linnades väga kiiresti poolehoidu, kuna linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide vöi munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ka ei viidud Liivimaal reformatsiooni löpule. Eestlastest puutusid evangeelse öpetusega eelkõige kokku linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga samasse usutunnistusse kui nende mõisnik.
Nende kloostrid asusid Padisel, Kärknas ja Tallinnas. Nunnakloostritel oli hooldusasutuse funktsioon: leseks jäänud naistele oli kloostrisse pöördumine pea ainus väärikas väljapääs. Nunnakloostrid olid tsistertslastel ja frantsisklastel. 12. Reformatsioon ja selle tulemused (pildirüüste) 1523 jõudsid uue usu jutlustajad Liivimaale ning leidsid kiiresti poolehoidjaid: linlased pooldasid neid, sest oldi maaisandatest piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Jutlustati evangeeliumiusku. 1524 leidis aset Tallinnas, hiljem ka teistes linnades, pildirüüste: linlased tungisid kirikutesse ning rüüstasid pühapilte, altareid jms. 13. Mis muutus pärast reformatsiooni vaimuleus (Wandradt-Koelli katekismus) Tänu reformatsioonile kaotati pühakutekultus ning kirik muutus emakeelseks. See aga
Leseks või vallaliseks jäänud naise ainuke väärikas väljapääs oli nunnaks hakkamine. Nii täitsidki naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. 9. Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsind uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades kiiresti poolehoidjaid. Kuna linnarahvas oli juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud, leidis evangeeliumiusk kergesti poolehoidjaid.Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal pildirüüste, kus mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Usupuhastus pääses 1525. aasta jooksul kõigis Eesti linnades võidule
toomkapiitel, toomkirikutes pidasid jumalateenistusi krgemad vaimulikud- toomhärrad, kes osalesid piiskopkonna valitsemiselja moodustasid toomkapiitli. M. Luther algatas usupuhastuse 1517 wittenbergis. Liivimaale jõudsid jutustajad juba 1523 ja leidsid väga kiiresti poolelehoidjaid. Jutustati evangeeliumiusku, s t õndsakssaamist ainult jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Nende töö kandis vilja, seda enam et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Kui mungad astusid välja traditsioonilise õpetuse kaitseks, vals see ainult õli tulle. Reformatsioon- usupuhastus Pildirüüste- 1524 aastal tallinnas toimunud meeleavaldus, mille vallandas ordumeistri ja piiskopide vaenulik suhtumine. Nimelt mitmesajapealine sakslastest ja eestlastes koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kkujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks
Reformatsioon. Reformatsioon Vana-Liivimaal. Reformatsiooni tagajärjed. Reformatsioon - 16. sajandi algul Lääne-Euroopas tekkinud vastuseis paavsti poolt juhitud katoliku kirikule. Sai alguse 31. oktoobril 1517.Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther . 1523 jõuab reformatsioon Eestisse ning usujutlustajad leidsid linnadest väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, sest linnakodanikud suhtusid maaisandatest piiskoppidesse või munkadesse kriitiliselt. 1525 pääses suund kõigis linnades võidul, ent paljud ordud, katoliku piiskopid, toomkapiitlid ja kloostrid jäid esialgy katoliku kirikule truuks. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpule. Tagajärjed : * hakkas levima protestantism *ilmusid eestikeelsed raamatud, kujunema hakkas eesti kirjakeel, pöörati tähelepanu haridusele *hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid *Liivimaal jäi reformatsioon lõpetamata
Pariisist ida pool, kus peaaegu aastaringselt korraldati laatu. Kaubandus oli küll rangelt reglementeeritud, aga mitte laatadel, kus kaubeldi hulgi, mitte jae. Laada lõpus sõlmisid kaupmehed tasaarveldusi, et näha, kes kellelt midag saanud on, ja kes kellele võlgu on. 14. saj aga Champagne enam edukas polnud see ala läks krahvide võimu alt Prantsuse kuninga võimu alla ja põhjast lõunasse hakati rändama mööda merd. Kaubanduse regelementeeritus pärines kahest allikast: maaisandatest, kes olid huvitatud tollitasudest ja linnadest, kes olid huvitatud, et tehingud toimuksid nende linnas, mitte naaberlinnas. Olid olemas avatud ja suletud teed, mõnes linnas eksisteeris laoõigus. Kaks linnas võõrast kaupmeest võisid tehingu sõlmida ainult kohalike kaupmeeste vahendusel. Mõned linnad võisid kaubandusliku võimuga ka mõne muu linnaga äritsemise ära keelata. Hiliskeskaja kaubandus ja rahandus Toimus kommertsiaalne revolutsioon kaubanduse plahvatuslik areng. Tekkis
annaabi.ee 
