aeglasemalt. EESTI KESKAEG Eesti keskaeg loetakse tavaliselt hõlmavaks perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt (Eestlaste muistne vabadusvõitlus) ja lõppedes ristisõdijate poolt loodud riikide hävinguga. Varem nimetati entud perioodi tihti orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega. Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I
enamuse moodustasid talupojad. Keskaja ühiskond oli ka seisuslik ühiskond: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud e. aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev Põhiprobleemiks Vana-Liivimaal Liivi ordumeistri ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised Alguse said 1420.aastatel Kes olid Vana-Liivimaal maaisandateks? Maapäevad toimusid Volmaris (Valmieras) ja Valgas Kokkukutsujateks Liivi ordumeister või Riia peapiiskop Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a
lipp (Dannebrog) ning Taani võitis. Võimuvõitlus Taani ja Riia vahel. 1220 üritab Rootsi Lihulat vallutada, kuid ebaõnnestub. 1222 üritab Taani vallutada Saaremaad, kuid see ebaõnnestub. 1223 üldine ülestõus. 1224 Tartu vallutamine - arvatav Eesti-Vene koostöö. 1227 vallutatakse Riia poolt Muhu ja Saaremaa, et jõuda ette Taanist. 8. Uus riiklik korraldus vallutatud Vana-Liivimaal. Kes olid maaisandateks ja millised olid nendevahelised suhted. Milliseid muutusi tõi vallutus kaasa vallutatutele. Jüriöö ülestõus. Vasallid ja nende õiguste laienemine. Uus haldusjaotus - varasemate muinasmaakondade asemel luuakse piiskopkonnad. Välja kujunevad Liivimaa välispiirid. Piiskopkondade valitsejateks olid piiskopid. Saksa ordu vs. piiskopid. Piiskopid arvavad, et ordumeister peab neile alluma, kuid ordu arvab, et piiskoppide ilmalik võim peab olema piiratud
kultuur, Nöörkeraamika kultuur). · Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt (Eestlaste muistne vabadusvõitlus) ja lõppedes ristisõdijate poolt loodud riikide hävinguga. Varem nimetati entud perioodi tihti orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega. Eesti keskaega tavaliselt väiksemateks alaetappideks ei jagata. · Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist 15611562 ning lõpuks talurahvareforme Eestis 19. sajandi alguses
annaabi.ee 
