balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud. Kuid millest tulenes Vana- Liivimaal sisepoliitiline ebastabiilsus? Üheks sisepoliitilise ebastabiilususe põhjuseks võib lugeda seda, et Vana- Liivimaa oli poliitiliselt killustatud ehk jagunes mitmeteks eraldi valdusteks Saare- Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Taani kuninga hertsogkond. Seega ei valitsenud seal ühtset võimu. Kõik valdused tegelesid oma asjadega ega suhelnud teiste maaisandatega. Üritati pigem teistelt maavaldusi juurde saada, mistõttu käisid võõrvõimude vahel pidevalt sõdimised ja võitlused. Selle all kannatasid aga kõik inimesed kes seal elasid. Palju raha pandi sõjatehnika alla, mitte selleks, et rahval oleks hea ja kõlbulik elada. Ka ühe piirkonna linna ja maa vahelised suhted ei olnud kooskõlas. Näiteks võisid talupojad maaisandate eest linnamüüride vahele põgeneda ja kui nad olid
Ordu algusaegadel oli komtuuri ja foogti vahel selge seisusevahe, hiljem see kadus. Liivimaa Ordu sõjaväe (15. sajandi alguses umbes 4000 meest) moodustasid rüütelvennad koos sõjasulastega ja vasallid; 14. sajandi lõpus hakati kasutama ka palgasõdureid. + Saksa Ordu alad 1480 Vormiliselt oli Liivimaa Ordu kui Mõõgavendade Ordu õigusjärglane Liivimaa piiskoppidest läänisõltuvuses, kuid olles piirkonna tugevaim sõjajõud, saavutas ta 15. sajandi teiste Liivimaa maaisandatega võideldes (visa vastupanu osutasid sel ajal Riia peapiiskop, Riia linn ja Tartu piiskop) poliitilise ülevõimu. Ordu valdused (ligi Liivimaast, aastani 1347 umbes 55 000 km2, hiljem umbes 67 000 km2) olid tegelikult iseseisev feodaalriik. 14. sajandi lõpust toimus Liivimaa Ordus (nagu Saksa Orduski) vestfaallaste ja reinimaalaste sisevõitlus, 15. sajandi keskpaiku saavutasid vestfaallased juhtseisundi. Liivimaa Ordu peamine välisvaenlane oli esialgu Leedu suurvürstiriik; kui Saksa Ordu
Saksa keeles nõukogu on Rat. 20. Mida kujutasid endast privilegeeritud kaupmeeste ja käsitööliste korporatiivsed ühingud? Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena. Nad moodustasid oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Neil olid oma kabelid ja kaitse pühakud. 21. Kes olid maaisandad, kellel kuulus maa? Milliseks kujunesid linnade suhted maaisandatega? Nt. kuningad, feodaalid. Maaisanda ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid elanike õigused ja kohustused. Väiksed linnad jäid senjööri kindla võimu ja kaitse alla, kuna ei saanud oma turvalisust tagada. 22. Mida kujutas endast linnaõigus? Missugune linnaõigus kehtis keskaegses Tallinnas? Õigusnormid. Tallinnas levis Lübecki õigus. 23. Mida tähendas ,,linnaõhk teeb vabaks"? Miks soosis linnavõim talupoegade linna pagemist?
koosnes tavaliselt 24.liikmest,kellest pooled täitsid kohuseid ühel,pooled järgmisel aastal.Maaisandat esindas rae juures linnafoogt,kes suuremates linnades omas siiski väiksemat mõjuvõimu.Maaisanda residentsid see tähendab piiskopi- või ordulossid,ei kuulunud harilikult linnale.Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute,heakorra ja kindluastamise eest hoolitsemine.Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks,kaitsma linna huve suhtes teiste linnade ja maaisandatega,kandma hoolt kirikute ja koolide eest,korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne.Raad oli ka kõrgemaiks kohtuvõimuks linnas.Rae kõrval võttis küllaltki aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond. Ta tegi seda mitmesuguste seisuslike ja ametialaste ühendste kaudu.Neist tähtsamad olid gildid ja tsunftid. Kabandus - Kaupemeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon-Mustpeade vennaskond
Vana-Liivimaa riikide ajastu (13.-16. saj) Ka kesk- või orduaeg. Maa vallutamisel kaotajatega lepingud, kus määratleti eestlaste kohustused ja õigused. Kohtumõistmine talupoegade üle feodaalide käes, kuid koos maarahva esindajatega (nn õigusleidjad e hirsnikud). Külakogukondade eestseisjad talupoegade seast. Keskaja lõpul külad ja külakogukonnad vasallide, mõisahärrade org-ks. Liivi- ja Eestimaa jagati osadeks maaisandatega – väikesed feodaalriigid (Harju-Viru, Tartu piiskop, Saare-Lääne pk, Liivi Ordu). Ilmaliku võimu kehastuseks Liivi ordu koos ordumeistriga. Piiskopkonnad tekkisid 12-13. sajandil. Piiskoppidel lisaks vaimulikele ül-tele ka väikeriikide ilmalikud valitsejad. Linna korraldas linnaõigus (Lüübeki ja Riia). Linna võimuorganiks raad. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Ka kodanikkond osales linnaelus. Hansapäevadel kooskõlastati linnade vahelist tegevust
saatsid saadikud Soome abi paluma. Viiburi piiskop lubas neile mehi laevadega saata, mille eest Tallinn pärast langemist Rootsi kuninga valitsuse alla pidi jääma. Linnas, kus rahvahulk maalt põgenejate läbi ülisuureks oli kasvanud, valitses hirm ja ahastus: Kardeti, et talupojad kõhe tormi hakkavad jooksma, ja siis oleks kõigil kuri ots oodata. Arvata oli, et vihale ärritatud talupojad linnarahvaga rohkem halastust ei'saaks tundma kui maaisandatega. Salamahti saadeti käskjalad Liivi ordumeistri Burchard von Dreilebeni juurde abi paluma. Aga eestlased ei hakanud tormi jooksma, vaid piirasid linna ainult sisse. Nad ootasid veel üht suuremat salka, kes Tasuja käsu all Padise kloostri tühjaks oli riisunud, mungad maha nottinud, ümberkaudseid talupoegi nende isandate hävitamisel aidanud ja läänlasi mässule kihutanud. Läänemaalt tungis mässutuli üle väinade Saaremaale, mille käredad pojad ühe päevaga ligi
annaabi.ee 
