valgust, abi, headust. Ka joontel on Picasso maalil oma roll, nemad toovad esile järske muutusi, pöördeid, mis mõjutavad masside käekäiku, rõhutavad sõjapurustusi, pommitamisest moonutatud surnukehi. Nähes maalil ebareaalseid loomi, rändavad vaataja mõtted sageli vastuste otsimisele küsimusele: „Kes on nende loomade sees?”. Ehk on neis peidus Hitleri utoopilised ideed. Härga võibki siin võrdsustada kurjuse jõuga, haavatud hobust aga draama, valu ja vägivalla sümboliga. maailmavallutustest. „Gernica” on täis peidetud sümboleid erinevalt seotud toonimängude ja aimatavate ebareaalselt kujutatud inimosade „keerdkäikaugus”. Originaalne ja tabav nagu enamik moodsa kunsti maale ja ometigi on ta ajaloomaal (täpsemalt liigendades võib teda pidada sõjamaaliks), kus ajaloosündmus muutub kannatuste, hävingu ja vägivaldse surma ajatuks üldistuseks. 15 16 Kokkuvõte
ümbermaailmareisi. Algas Ameerika avastamine ja vallutamine üheaegselt, rööbiti. Selle käigus heideti alla kesk- ja lõuna-ameerika alad. 1521 vallutati Mehhiko alad. Paganaid pöörati ristiusku, alati olid vaimulikud kaasas. Vanad kultuurid hävitati. Vallandus julmus gongistedoride seas, ei alltutud enam Euroopast tulnud käskudele. Paavstid käisid ka seal ja mõistsid hukka orjastamist ja põliselanike kiusamist ja mõrvamist. Põliselanikud peaaegu kadusid. Itaalia jäi maailmavallutustest eemale. Tõusid esile vaid Hisppania ja Portugal, hiljem ka Inglismaa. Kui itaallased pidid leidma teemat oma eepostele, siis teiste ajaloosündmused jõudsid teosestesse (hisp, portg). Portugaallased olid tegusamad Aafrikas Angoola ja Mosambiik. Väiksemad alad ka Indias ja Hiinas. Indias olnud osa vallutati, sest Portugal oli väga kaugel ja ei saanud abi saata. Samuti suur portugalikeelne suurriik Brasiilia Lõuna-Ameerikas.