alusel tekkida rahvaste või riikide ühendus. Erinevalt Machiavellist, Gr leidis, et rahvusvaheline õigus (selle teooria) ei saa rajaneda rahvaste ja valitsejate egoismile, vaid peab juhinduma riikide suhtlemise printsiipidest kogu maailma hõlmavas ühenduses (magna universitas). [16 saj. koloniaalvallutuste ja maailmakaubanaduse mõjud õiguse teooriale.] Gr oli ususõdade vastane ning kutsus üles üldisele usu- ja maailmavaatelisele sallivusele, mille raamimiseks ta sõnastas neli printsiipi (vt allpool). Gr pidas kõige vanemaks ühiskonnakorralduseks vabariiki, mis vastab kõige enam loomuliku seisundi normidele, seetõttu pidas ta nii päritavaid kui ka valitavaid monarhiaid ajutiseks nähtuseks teel rahva võimu allikate juurde. Grotius tuletas oma loomuõigusest esimese süstemaatilise rahvusvahelise õiguse õpetuse. Ta leidis, et loomuõigus on kaudselt vaadeldav ka rahvaste konsensuses. Gr
Sotsiaaldarvinism seondub loodusteadustega. Keskendutakse Darwini seisukohtadele. Selle suuna keskseks uurimisobjektiks on seosed elusa ja eluta looduse vahel ja paralleelide otsimine ühiskonna ja bioloogilise organismi vahel. Tuntud esindaja on Inglise sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) sotsiaaldarvinism rajanes Darwini teosele ,,Evolutsiooniteeoria"; Inglise majandusteadlase Malthus´i teosele ,,Liikidevaheline võitlus ehk olelusvõitlus" ja Benthami maailmavaatelisele seisukohale utilitarismile (kõikides käsitlustes keskendutakse kasulikkuse printsiibile). Spenceri ühsikonnakäsitlus Comte arvas, et ühsikonna liikumapanemiseks on vaja jõude, mis on ühiskonnas olema. Spenceri arvates ühiskonnad liiguvad madalamatelt astmetelt kõrgemale ja keerukamatele vormidele. Liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioon ja differentseerumine. Maailma ajalugu ja ühiskondade areng algab alati kontsentratsioonist nii
annaabi.ee 
