Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid usundeid, kristlus, on tekitanud läbi aegade konflikte ning lausa sõdasid, näiteks ristisõjad aastatel 1096 1270 (1291). Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Paljudesse maadesse levinud maailmausunditeks lisaks kristlusele on islam ja budism. India peamine usund hinduism on samuti viimasel sajandil levima hakanud. Hiinas on religioon vähetähtis, tavaliselt segu mitmest õpetusest, valdavalt siiski budismist. Taoism on oluline ühe komponendina. Jaapanis levinud usund on sintoism. Juudi rahvust, kes on paljuski hajutatud üle maailma, ühendab judaism. Usund ehk religioon on peamine osa inimeste kultuurierinevustes. Viimastel
Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid usundeid, kristlus, on tekitanud läbi aegade konflikte ning lausa sõdasid, näiteks ristisõjad aastatel 1096 1270(1291). Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Paljudesse maadesse levinud maailmausunditeks lisaks kristlusele on islam ja budism. India peamine usund hinduism on samuti viimasel sajandil levima hakanud. Hiinas on religioon vähetähtis, tavaliselt segu mitmest õpetusest, valdavalt siiski budismist. Taoism on oluline ühe komponendina. Jaapanis levinud usund on sintoism. Juudi rahvust, kes on paljuski hajutatud üle maailma, ühendab judaism. Usund ehk religioon on peamine osa inimeste kultuurierinevustes. Viimastel
Teoloogia on teadus Jumalast või jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Igal religioonil on oma teoloogia. See ongi usuteadus. EUROOPA JA RELIGIOON 21.SAJANDIL Religioon ja kollektiivne identiteet? Post-traditsionaalne maailm (traditsioon on katkenud) Multikultuursus, identiteet ja religioon (religioon ja poliitika) Islam (religioon avalikus ruumis) Euroopa peamine vastane Religioon ja globaliseerumine USUNDID MAAILMAS Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille pooldajate arv ületab 100 miljonit inimest. Tähtsamad ülemaailmse levikuga usundid on järgmised:. India päritolu: hinduism, dzainism, budism; Hiina ja Jaapani päritolu: taoism, konfutsianism, sintoism; Ees-Aasia (semiidi) päritolu: judaism, kristlus, islam. 4 Kristlus 2.1 miljardit (sh katoliiklased, üigeusklikud, anglikaanid, luterlased, nelipühalased, evangelikaalid jne) Islam 1
Rahvuslikud ehk etnilised usundid: järgijaskond piirdub ühe rahva või territooriumiga (Muinas-Egiptuse, Kreeka-Rooma, Mesopotaamia usundid, algselt hinduism, kuid tänaseks on üks osa väljunud etnilistest raamidest). Universaalsed usundid ületavad rahvaste piire, jagunevad kaheks. Kosmopoliitsed usundid on suure järgijate arvuga usundid, mille järgijate hulka kuuluvad erinevad rahvad (Isise kultus Rooma impeeriumis). Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille järgijaskond on absoluutselt suurim (budism, kristlus, islam). 4) Kunagi eksisteerinud ja tänapäeval eksisteerivad usundid. 5) Rajatud ja mitterajatud usundid selle järgi, kas usundil on isikuline rajaja. Rajatud usundi alguses seisneb mingi silmapaistev religioosne isiksus (Buddha, Kristus). Mitterajatud: Egiptuse usund, juutlus. 6) Teistlikud ja mitteteistlikud usundid. See jaotus on problemaatiline, sest
annaabi.ee 
