KRISTLUS Mihkel Alamaa, Silvar Sepp Kristlus tekkis judaismi haruna 1. sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks. Alguses oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias.
ISLAMI KUJUNEMINE MAAILMAUSUNDIKS Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles tähendab islam alamühendust, ühendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit mõnikord kui muhamedlust, mis kõigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang. Islami ajastu õitses 1600. aastani, mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sõjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui ükski teine usk, kasv pole tänaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest üheusklike beduiinide keskel, kelle rändav eluviis tagas selle, et inimesed käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud, siis nad põlgasid kristlust. Bed...
järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et haud oli tühi. Järgnevatel nädalatel nägid paljud Jeesuse sõbrad teda elusalt ning uskusid, et Jeesus on surnuist üles tõusnud Jumala väe abiga. Nad jõudsid järeldusele ning hakkasid teistele kuulutama, et Jeesus on messias, universumi valitseja ja kõik kes lasevad ennast ristida, päästetakse nende pattudest. AJALUGU Kristlus tekkis judaismi haruna 1. Sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks. Algul oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus on praegusel hetkel pooldejate arvu poolest esimesel kohal. Kuna kristlus kasvas välja judaismis, siis on ta äga palju põhitõdesid üle võtnud Vana Testamendist. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas see teistest kultustest ja religioonidest suuremaks
Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. Apostel Paulus on kõigi aegade suurim ristiusu levitaja e. misjonär. Just tänu temale vabanes kristlus lõplikult judaismi köidikuist ning kujunes maailmausundiks. Uude Testamenti on koondatud 13 Pauluse kirja ehk epistlit. Nendes ta selgitab eri kogudustele kristluse olemust. Jeesust ta ise ei tundnud. Ometi on Paulus aunimetuse apostel oma elutööga tõemeeli ära teeninud. Paulus tundis kirja ja rääkis vabalt nii kreeka (see oli ta emakeel) kui ka ladina keelt. Rooma riigi lääneosas oli riigikeeleks ladina keel, idas aga kreeka keel. Keeleoskuseta olnuks tema elutöö haare kindlasti kitsam. (Vajas ju tema
tulemusena oli kristlus 395.a-ks saanud Rooma riigiusundiks ja teised usundid kuulutatud keelatuteks. Apostel Paulus Paulus Tarsoslast on vahel kutsutud ristiusu teiseks rajajaks. Sellise väite oleks ta ise kindlasti tagasi tõrjunud : ,,Teist alust ei või keegi panna kui see, mis on juba pandud, see on Jeesus Kristus!" Ometi oli Paulus algkiriku silmapaistvaim teoloog. Tema tähtsus oli maailmaajalooline, sest tema avas tee, mis viis ristiusu juutluse pinnalt maailmausundiks. Paulus juudi nimega Saulus sündis ja veetis lapsepõlve Tarsoses. Sealtkaudu kulges tähtis kaubatee Süüriast läände. Linnas elas nii kreeklasi kui ka idamaise päritoluga rahvast. Usuliselt kuulus Pauluse pere variseride hulka. Jumala seadus oli eriti tähtis. Veel kristlaseks saadeski oli Paulus üsna uhke oma päritolule. Damaskuse kogemus muutis Pauluse kogu ülejäänud elu. Avastus oli nii tähtis, et see tuli teha teatavaks kõigile inimestele
Kes on viimane Rooma paavst? Mis rahvusest ta on? 15. Miks ei ole Uues Testamendis Peetruse evangeeliumi? Ometi on selline teos olemas. 16. Leia internetist näiteid kunstiteostest, mis kujutavad apostel Peetrust. Prindi reproduktsioonid välja, kleebi töövihikusse, varusta andmetega autori ja töö enda kohta. SAULUSEST SAAB PAULUS Apostel Paulus on kõigi aegade suurim ristiusu levitaja e. misjonär. Just tänu temale vabanes kristlus lõplikult judaismi köidikuist ning kujunes maailmausundiks. Uude Testamenti on koondatud 13 Pauluse kirja ehk epistlit. Nendes ta selgitab eri kogudustele kristluse olemust. Jeesust ta ise ei tundnud. Ometi on Paulus aunimetuse apostel oma elutööga tõemeeli ära teeninud. Paulus tundis kirja ja rääkis vabalt nii kreeka (see oli ta emakeel) kui ka ladina keelt. Rooma riigi lääneosas oli riigikeeleks ladina keel, idas aga kreeka keel. Keeleoskuseta olnuks tema elutöö haare kindlasti kitsam.
- Loomulikul teel: kaupmehed, sõdurid jt. Niimoodi levisid ka erinevad kultused. - Misjon(maailmausundite iseloomulik joon). Kristlus levis juba alguselt peale misjoni kaudu. · Proselüüdid- inimesed, kes võtsid juudi usu omaks- juurdetulnud. · Jumalakartlikud-võtsid omaks monoteismi ja mõned juudi traditsioonid, aga ei liitunud formaalselt juudi usundiga. · Algselt levis kristlus kosmopoliitse usundiga ning kasvas üle maailmausundiks. - 02.11 Jaan Lahe Pühad tekstid · Kaanon- VT, UT. Osaliselt võetud juutlusest üle - Kristlik kaanon kujuneb välja neljast erinevast zanrist. - Kokku 27 kristlikku kaanonit. · Kaanon õpetuse ja kultuse aluseks · Kultused: - Ristimine- ristija Johannes. Selle võtab omaks ka Jeesus. Ristija Johannes oli Jeesuse eelkäija
annaabi.ee 
