kodanlane (ehk rikkad inimesed; ettevõtjad) ja proletariaat (liht- ehk tööinimene). Need kaks klassi on omavahel alluvussuhetes, st kodanlane piinab proletariaati, ekspluateerib teda enda kasusaamissoovist lähtudes. Klassivõitlusest tuleb proletariaati informeerida, et ta võiks kodanlase revolutsiooni teel ja vägivaldselt kukutada ning asuda üles ehitama sotsialistlikku riiki, mis lõpuks viib ideaali ehk kommunismini. See teooria ei sallinud teistsuguseid maailmaseletamise viise ning nõudis lojaalsust kõigilt kodanikelt. Marksistlik-leninliku teooria järgi oli religioon valitsevate klasside moodus alistada töötavad klassid ja juhtida tähelepanu klassivõitluselt kõrvale, usu loodud illusioonide maailma. Seetõttu oli igasugune religioon halb ning tuli kõrvaldada. Korralik nõukogude perioodil elanud kodanik kirikus ei käinud. Karl Marx: ,,Usk on oopium rahvale." Usu hävitamise kaks suunda Agressiivne sekularism
a) klassikajärgsed koolkonnad stoitsim, epikureism, skeptitsism; b) elektilised koolkonnad hilisem skeptitsisim ja uusidealistlikud uuenduspüüded; c) klassikalise idealismi järelõitseng uusplatonismis. [5:11] Üldiseloomustus Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu-ja maailmaseletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. Elu, inimese ja maailma nähtuste seletamine toimub alles religiossete ning mütoloogiliste kujutluste taustal. Kõik, mida kas imetleti või kardeti, seisis lahutamatus seoses heade või halbade, inimese suhtes heatahtlike või pahatahtlike haldjate ning jumaluste tahtega ja oli vahetult selle avalduseks. Alles aegamööda hakkas mõtlemine vabanema müütilistest kujutlustest ja enam teadlikumalt
annaabi.ee 
