Eesti rekordid kuuluvad Tiidrek Nurmele ja Ille Kukkele, kelle ajad on 7.48,24 ja 8.55,75. 5000 m jooks - 5000 meetri jooks on kergejõustiku ala. Maailmarekordite omanikud on Kenenisa Bekele ja Tirunesh Dibaba aegadega 12.37,35 ja 14.11,15. Eesti rekorditeks on 13.17,2 ja 15,30,84, mille sooritasid Enn Sellik ja Ille Kukk. 10 000 m jooks - 10 000 meetri jooks on kergejõustiku jooksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka. Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finišijoonelt. Maailmarekorditeks on Kenenisa Bekele aeg 26.17,53 ja Wang Junxia aeg 29.31,78. Eesti rekorditeks on Enn Selliku aeg 27.40,61 ja Sirje Eichelmanni aeg 32.47,86. Maraton - Maraton, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m. Maratoni maailmarekordid kuuluvad Dennis Kipruto Kimettole, ajaga 2:02.57 ja Paula Radcliffele, ajaga 2:15.25. Eesti rekordid kuuluvad Pavel Loskutovile, ajaga 2:08.53 ja Jane Salumäele, ajaga 2:27.04. 110/100 tõkkejooks - Tõkkeid on kokku 10.
Lurich saavutas hiilgavalt esikoha ja maailmameistri tiitli. Võidetute hulgas olid spordimaailmas tuntud suurused, nagu Constant le Boucher, Gabriel Lassartesse-Bordeaux, Paul Pons, Aimable de la Calmette, Heinrich Weber jt.Kui mitu korda ta maailmameistriks tuli, ei ole teada. Kuna puudus korraldav ja koordineeriv rahvusvaheline organisatsioon, siis kuulutati maailmameistrivõistlusteks iga suur rahvusvaheline tsempionaat. Kuna tõstespordi maailmarekorditeks loeti tollal ka vastupidavus- ja vigurtõsteid, siis pole ime, et Lurichi püstitas ligi 40 maailmarekordit. Tema tulemusi: · surumine parema käega 96 kg 1 kord ja mõlema käega 85 kg 24 korda, · rebimine parema käega 78 kg 1 kord ja 70 kg 12 korda; · tõukamine parema käega 121 kg 1 kord, 100 kg 6 korda, 90 kg 10 korda ja 81,5 kg 15 korda; · tõukamine vasaku käega 109 kg ja mõlema käega 165 kg.
annaabi.ee 
