Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid, pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13. sajandil Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15. sajandi lõpus alanud kaubanduskeskme üleminek Lääne- ja Vahemerelt maailmaookeanidele. 1.4 Hiliskeskaja algus Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest. Sellega seoses toimus pärisorjuse järkjärguline kaotamine (esmalt Itaalias). Tekkisid valdavalt väikeaadlist pärinevad rüütlitest palgasõdurid. Lõppes Saksa-Itaalia poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis
mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid, pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13s Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15s lõpus alanud kaubanduskeskme üleminek Lääne- ja Vahemerelt maailmaookeanidele. Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest. Sellega seoses toimus pärisorjuse järk-järguline kaotamine (esmalt Itaalias). Tekkisid valdavalt väikeaadlist pärinevad rüütlitest palgasõdurid. Lõppes Saksa Itaalia poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus iskliku
annaabi.ee 
