nagu süütunne või kahetsus. Pealiskaudsus. Psühhopaadid tunnevad harva kirge millegi muu kui vaid iseenda vastu ning seetõttu ei küündi nad iial ühegi teadmise pealispinnast kaugemale. Oma pealiskaudsuses lähevad nad nii kaugele, et etendavad võltsemotsioone tihti ülepingutatult, kõike selleks, et näida normaalne. Suurushullustus. Vaatamata oma pealiskaudsusele ei ilmuta psühhopaadid mingeidki märke probleemidest enesekindlusega. Nad elavad vääras maailmamudelis, kus nad ise on jumalaks. Vastutustundetus. Psühhopaadid on vastutustundetud, sest miski ei ole iial nende süü. Mõeldes iseennast ideaalseks, ei saa nad ka ise olla probleemides süüdi, kõik halb saab olla vaid teiste tegude tagajärjeks. Impulsiivne käitumine. Psühhopaadi maailmas on kõik, mida ta kohe tahab, hea ning kõik, mida ta ei taha, halb. Kui psühhopaat soovib seksi ning tema kohtingukaaslane seda ei paku, siis on vägistamine hea ja kaaslane halb. Nõrk enesekontroll
Evolutsiooniliselt on aisting tekkinud ärritatavusest ning on arenenud koos NS-i kujunemisega. Aistingul on enamasti oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust.Nt roheline ja teatud kindel roosa toon rahustavad, punane ergutab. Meeline ja abstraktne tunnetus Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud , kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev.Erinevus seisneb: · Tunnetuse sisus-inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu; tajus sisalduvad juba kategooriad , mis on seotud keelemõistetega; · Füsioloogilises mehhanismis inimesel toimib otstarbeka signaalina ka sõna; sõnade analüüsiks on olemas ajukoore vastavad keskused; · Tunnetuse rollis loomadel on meeleline tunnetuse valdav aste,inimestel algaste Abstraktne e teoreetiline tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane ainult inimestel.
See EI ole mälus talletunud omaduste esindamine kujutluses ja fantaasias ega ka varasemate kogemuste aktualiseerimine. Meeleline ja abstraktne tunnetus Meeleline- aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse omapära. Meeleline tunntus kogumis on loomadel ja inimestel erinev: * tunnetuse sisu- inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu, tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemõistetega. * füsioloogiline mehhanism- otstarbeka signaalina toimib inimesel ka sõna * tunnetuse roll- loomadel on meelelise tunnetuse valdav aste, inimestel algaste. Abstraktne e teoreetiline tunnetuse aste- omane ainult inimesele. Rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega, sünteesitakse ja korrastatakse mõtlemises ning kontrollitakse praktilises tegevuses
Evolutsiooniliselt on aisting tekkinud ärritatavusest ning on arenenud koos NS-i kujunemisega. Aistingul on enamasti oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust.Nt roheline ja teatud kindel roosa toon rahustavad, punane ergutab. Meeline ja abstraktne tunnetus Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud , kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev.Erinevus seisneb: Tunnetuse sisus-inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu; tajus sisalduvad juba kategooriad , mis on seotud keelemõistetega; Füsioloogilises mehhanismis – inimesel toimib otstarbeka signaalina ka sõna; sõnade analüüsiks on olemas ajukoore vastavad keskused; Tunnetuse rollis – loomadel on meeleline tunnetuse valdav aste,inimestel algaste 20 Abstraktne e teoreetiline tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane ainult inimestel.
Nt roheline värv ja teatud roosa toon rahustavad jne. Aistinguks ei loeta mälus talletunud esemete ja nähtuste omaduste esindamist kujutluses ja fantaasias. Ka varasemate kogemuste aktualiseerimine ei ole aisting (kuid mõni aisting võib olla selle aluseks). Meeleline ja abstraktne tunnetus Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev. Erinevus: Tunnetuse sisu in mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu; tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemõistega; Füsioloogilises mehhanismis inimesel toimib otstarbeka signaalina ka sõna; sõnade analüüsiks on olemas ajukoore vastavad keskused; Tunnetuse rollis loomadel on meeleline tunnetuse valdav aste, inimestel algaste. Abstraktne e teoreetiline tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane ainult inimestele.
See EI ole mälus talletunud omaduste esindamine kujutluses ja fantaasias ega ka varasemate kogemuste aktualiseerimine. Meeleline ja abstraktne tunnetus Meeleline- aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse omapära. Meeleline tunntus kogumis on loomadel ja inimestel erinev: * tunnetuse sisu- inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu, tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemõistetega. * füsioloogiline mehhanism- otstarbeka signaalina toimib inimesel ka sõna * tunnetuse roll- loomadel on meelelise tunnetuse valdav aste, inimestel algaste. Abstraktne e teoreetiline tunnetuse aste- omane ainult inimesele. Rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega, sünteesitakse ja korrastatakse mõtlemises ning kontrollitakse praktilises tegevuses
annaabi.ee 
