Hüdrosfäär, konspekt
mida rohkem sajab, seda suurem on äravooluala
jõgede äravoolualad ehk valglad jagatakse:
- perifeersed äravoolualad
jõgede vesi jõuab maailmamereni
- sise-äravoolualad
jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, suurtesse kõrbetesse
ühendus maailmamerega puudub
ookeanilised äravooluta alad:
- omapärase veeringega
- esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid
- vesi ühenduses maailmamaerega atmosfääri kaudu (Kaspia-Aarali)
kuiva kliimaga sise-äravoolualad
- suudmeta jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva
· infiltratsioon
vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse, moodustades põhjavee
peamised põhjavee toitealad karstialad (või muud kivimilised alad)
ei toimu praktiliselt üldse, kui pind savist/turbast; kui põhjaveetase maapinnani
inimese sekkumine looduslikku veeringesse:
annaabi.ee 
