Montesquieu Hariduselt jurist, töötas välja rahvusvahelise õiguse printsiibi: "Rahvad peavad rahuolukorras üksteisele võimalikult palju head ja sõjaolukorras võimalikult vähe kurja teegma." "Inimesi tohib karistada nende tegude, mitte nende mõtteviisi pärast (vabaduse tagatis)." Võimu jagamine täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. 3 Voltaire Deism õpetus jumalast, kui maailmaloojast, kes pärast loomisakti ininkonna arengusse enam ei sekku. Voltaire leiab, et inimese tahtele ja tegevusele peab leiduma mingi kõrgem printsiip, mille järgi elus käituda. Leiab, et inimene ei oma kohustusi jumala ees. Tahe ei määra tegutsemisvabadust, vaid loob võimalused, mis on selleks objektiivselt olema, et inimene saaks tegutseda nii nagu ta tahab. Meeleline tunnetus. Rousseau peateemaks inimese suhe ühiskonnaga ja ta leidis, et igal ühiskonnakihil on omad vastuolud.
arvamuste kohase maailmakäsitluse selle “tõenäoliseimal” kujul. Müüt ise aga kõneleb kosmose loomisest hüvelise jumaliku demiourgos`e poolt (kr. keeles käsitööline või meister). See, et siin kõneldakse maailmaloomisest, tegi just “Timaios”`e Platoni teostest keskaegse kristliku Euroopa jaoks kõige vastuvõetavamaks. Kuid erinevalt kristluse ettekujutusest jumalast kui maailmaloojast ei iseloomustata siin jumalikku demiurgi tema loomistöös mitte suveräänse loojana. Platoni kirjelduse kohaselt on demiurgi loomistöö seotud viimasest sõltumatute eeltingimustega. Niisugusteks eeltingimusteks on see, millest lähtudes ta kosmose loob. Nimelt on demiurgile selle töö jaoks ette antud igavesed ideed, mis omavad demiurgist sõltumatut eksistentsi. Ideed on justkui kosmose loomise eeskujuks – paradeigma. Teisalt on demiurgile ette antud ka “materjal”,