Sumerite loomismüüdis sündis maailma Maa (Ki) ja Taeva (An) suguühte läbi. Maa on Ema. Taevast sadanud vihm (sperm) viljastas Maa. Sellest sündisid teised jumalad. Jumalad lõid inimesed, et nad ei peaks ise tööd tegema. Taevas (An), Maa (Ki), allmaailmad (Abzu ja Kur). Su'en (Kuu), Utu (Päike). Surnuteriigis (Kur) valitses Nergal-Eresikal, Abzu oli Enki veemaailm. 16. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt piiblimüüdist maailma loomise kohta (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)? Maailmaloojaks on sumeri mütoloogias maa ja taevas (Ki ja An), piiblis on maailmaloojaks ainus Jumal. Maa ja Taeva suguühtest sündisid sumeri mütoloogias kõik teised jumalused, piiblis aga lõi Jumal kõik maailmas oleva, kuid tema jäi ainukeseks jumalaks. Vesi oli piiblis juba üleval, jumal lõi mere lahku, sundides selle ühte kohta, kuiva koha nimetas ta maaks. Sumeri mütoloogias olid maa ja vesi juba olemas. 17. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta.Too
Ajalooline allikmaterjal on 18. saj folkloorne ainestik. Indoeuroopa mütoloogiat same aga uurida materjalidest,mis ulatuvad kuni 4000 aastat tagasi ning on säilinud kui kirjalike allikatena. Kuna tegemist on geograafiliselt laialt levinud rahvaga siis on võimalik luua keelelisi konstruktsioone, et uurida nende mütoloogiat. 9. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud müüti, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud. Kahest vette munetud pardimunast sünnivad vastanikud alged Jen ja Omöl. Lind palub poegadel ülejäänud neli muna välja tuua ja vastu tema keha puruks lüüa. Ise tõuseb taevassse, viskub vette ja hukkub. Vennad toovad kumbi kaks muna välja ja purustavad vastu pardi keha. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid . Maa saab surnud linnust. Maa sünnib mere põhjast toodud mudast, mille järele sukeldub veelind, keda hiljem asendab loojajumala deemonlik paarimees.
alguses pimedus, sumeri müüdis aga oli olemas juba vesi. Sumeri müüdis tekkisib taevakehad ja taimed maa ja taeva suguühte järel. Sumeri mütoloogias aga piidub müüt vete poolitamise ja maa tekkimise kohta selle läbi. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 23. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud. Munadest sünnivad vastanikud alged Jen ja Omöl. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid 24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega. Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas
taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. Artika ja subarktika kütid: looduslähedus, seaduserikkumisel on tagajärg, maailma loomine, oli šamaan ehk ravitseja, kes oli ka kogukonnajuht, kes suhtles vaimolenditega, kelle võimuses oli saagi andmine. Ka loomade isandadkaru hinge lepitamine. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud. Kahest vette munetud pardimunast sünnivad vastanikud alged Jen ja Omöl. Lind palub poegadel ülejäänud neli muna välja tuua ja vastu tema keha puruks lüüa. Ise tõuseb taevassse, viskub vette ja hukkub. Vennad toovad kumbi kaks muna välja ja purustavad vastu pardi keha. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Maa saab surnud linnust. Maa sünnib mere põhjast toodud mudast, mille järele sukeldub veelind, keda hiljem asendab loojajumala deemonlik paarimees
annaabi.ee 
