Viis huvitavat fakti Frans Halsi loomingu kohta Ragnar Rebane Lühike ülevaade elust Sündinud 1581. aastal, Antwerpis 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige 1617. aastal abiellus ta Lysbeth Reyniersiga ja neil olevat olnud kaheksa last 1652. aastal müüs ta maha kogu oma vara, sest tal olid probleemid kohtuga, ning majanduslikud raskused Hals suri täielikus vaesuses 1. septembril 1666. aastal Haarlemis Ta oli tolle aja üks suurimaid portreemeistreid, kes täitis enamjaolt tellimustöid Isaac Massa 1626 Talle ei meeldinud oma pilte viimistleda. Ta kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe ja värvilaike Jester Lupe'ga Originaal vasakul, halb koopia paremal Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett 1627 Frans Hals maalis üsna palju lapsi Ro...
Tema elust pole palju teada Kuulsaimad tööd ,,Magav Veenus" ja ,,Äike"(5) Töödes valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit (5) Giorgione maalide maastikulised taustad on tähtsaks etappiks maastikumaali arenguloos ja samm edasi maastiku kui iseseisva teema poole(5) Autoportree Giorgionest Magav Veenus Äike Tizian(u 1490-1576) Tema mõjul muutus muutus õlivärvidega lõuendile maalimine uusaegse maailmakunsti peamiseks tehnikaks (6) Tema maalide temaatika on mitmekesine Kuulsaim teos on ,,Maarja taevaminek" (1518) (7) Teosed varjundirohksed, värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, näha on pintslitõmmete jäljed.(6) Maalis portreed paavst Paulus III ja keiser Karl V-st(8) Oli kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana, niihästi piibiteemades, kui ka kaasaegsetes potreedes(8) Autoportree Tizianist Maarja taevaminek Paolo Veronose (1528-1588)
1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Suri 30.aprillil 2011 Looming Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end virtuoosse joonistajana. Suure modernismiklassikuga ei seo teda mitte ainult üle inimvõimete ulatuv teoste hulk, vaid ka hingesugulus, mis väljendub eelkõige graafikas. ,,Töötada tuleb nii kaua, kui saad modelli anda edasi vabalt ja iseloomulikult." Tuuline rand Sisu On maalitud Aadu Hindi romaanile "Tuuline rand"
popkunstnikud oma lähtekohaks kommertstrükised. Neid maha maalides innustus ta fotoga võistlemisest ja hüperrealism oligi sündinud. Fotorealismiks nimetatakse 1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumist, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Lähtuti mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid just fotost või slaidist- see on hüperrealismi oluliseim tunnus, mis muudab hüperrealismi omapäraseks etapiks maailmakunsti ajaloos. Kujutati täpselt kõiki üksikasju ja kontuure. Nii nagu fotogi annavad maalid ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb. Hüperrealismi ilmumist tervitas suur osa "objektivabast" kunstist vaevatud inimesi, kriitikud jäid aga skeptiliseks. 1970. ja eriti 1980.aastatel kasvas maalikunsti populaarsus. Lisaks minevikustiilile jäljendavale postmodernismile levis ka realistlik kunst. Tunnustama hakati vanu realiste nagu A.Neel, L. Golub jne. Tärkas kaks uut kujutava kunsti
maailma väärtsutamine muutis piiblitegelased ja pühakud kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. (1) 15. sajandi teisel poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ning kaasaegsete inimeste portreed ja sajandi lõpupoolel loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel. Kirikute ja kabelite seintele maailiti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele tempervärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. (2) Maailmakunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. MASACCIO (1401-1428) Enamik kunstiajalugusid nimetab teda itaalia renessanssmaali isaks. (3) Üheks tema kuulsaimaks tööks on fresko "Püha Kolmainsus" Santa Maria Novella kirikus Firenzes. Samuti ka tema Brancacci kabeli freskod, nt. "Paradiisist väljaajamine" ja "Pearaha". Masaccio andis neil kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse, kasutades valguse suunamist ja sellega tugevate varjude tekitamist. Usutav ja haarav on
kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav. Muusa. 1910. Noormehe torso.1917 Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Kubism http://et.wikipedia.org/wiki/Georges_Braque http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm Anna-Carola Krausse Maailmakunsti ajalugu-renessansist tänapäevani Koolibri 2006 lk 90- 94 Robert Cumming. Kunst. Varrak Tln, 2007 lk 350 Tiiu Viirand Kunstiraamat noortele Kirjastus ,,Kunst" Tln 1984
Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskused saatsid teda just tema elu teisel poolel. Vaatamata sellele suutis ta luua ja arendada oma tehnikat täiuslikkusele ning pidas kaua vastu vaesuses, milles paljud oleksid alla vandunud. Võib isegi öelda, et selline olukord just suurendas tema teoste mõjuvõimu. Selline võime paneb mind Rembrandti ees veelgi suuremat austust üles näitama. Samas on
(Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 2.VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD: Inkade, asteekide ja maajade, aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri, nagu olmeekide, tolteekide jt. poolt loodud kunst on suurte erinevustega, kuid ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku maailmakunsti arengus. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) 2.1.ARHITEKTUUR: Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel
Michelangelo tegutsemise tulemusel muutus kunstniku tähendus igaveseks. Enne Michelangelot oli kunstnik oma tööandja teener. Sain teada, et kui midagi suurt saavutada, tuleb seda tegevust armastada, millega sa tegeled. Just nii nagu Michelangelo seda tegi. Oma töö vastu tundis ta kirge väikesest poisikesest saadik, kuni surmani. KASUTATUD KIRJANDUS Raamatud: Philip Wilkinson, 2006, ,,Michelangelo" Alexandra Grömling, 2006, ,,Michelangelo" Anna Carola Krausse, 2006, ,,Maailmakunsti ajalugu" Internet: http://www.michelangelo.com/buon/bio-index2.html http://books.google.ee/books?id=a-- Alw8V7koC&printsec=frontcover&dq=michelangelo+buonarroti&hl=en&source=gbs_similarboo ks_s&cad=1#v=onepage&q=&f=false http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/lingid/Buonarroti.html LISAD Lisa 1 ,,Aadama loomine" Lisa2 ,,Piet´a" Lisa
annaabi.ee 
