2010 aastaga ta teenib 90,5 miljonit dollarit. See teeb ta kõige rohkem teenivaks sportlaseks kogu maailmas. Woods on võitnud 14 Major Championships tiitlit. Sellise tulemusega on ta läbi aegade teisel kohal. Ta on läbi aegade noorim ja kiireim golfar, kes võitnud 50 võistlust turniiridelt. Ta on kogunud PGA touridelt 71 võitu ja karjääri jooksul on ta võitnud 97 touri. Woods on kroonitud PGA aasta mängijaks 10 korral ja see tulemus on läbi aegade parim. Maailmakarikas Maailmakarikas on meeste golfiturniir, kus kaheliikmelised meeskonnad oma riikidest võistlevad omavahel. See turniir sai alguse 1953 aastal Canada Cup nime all. Seda hakati pidama, lootes et see soojendab suhteid riikide vahel peale teist maailmasõda. 1967 aastal muudeti see World Cup-ks. 1993 aastal sai see omakorda nimeks World Cup of Golf Golf olümpiaala Esimest korda peeti golfi olümpiamänge 1904 aastal Rio de Janeiros. Seal osalesid ainult sportlased Kanadast ja Ameerikast
. .......... lk. 18 Ametlik laul............................................................................................................................. lk. 18 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused...................................................... lk. 19 Kasutatud materjalid..................................................................................................... lk. 20 Ajalugu Jalgpalli maailmameistrivõistlused (ametlik inglisekeelne nimetus FIFA World Cup 'FIFA maailmakarikas') on maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimuvad alates aastast 1930 iga nelja aasta tagant FIFA korraldusel. Aastal 1905 Londonis toimunud FIFA II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma 1906. aastal Sveitsis. Kui jõudis kätte võistlusteks registreerimise viimane päev 13. august 1905, selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust. 1924
Ragbist sai olümpiaala Pariisis aastal 1900 ja see oli nii kuni 1924. a-ni. 1910 võisteldi esmakordselt Viie Rahvuse karikale, osalesid neli IRFB liikmesiiki ia Prantsusmaa, mis ühines föderatsiooniga ametlikult külI alles 1978. Austraalia ja Uus-Meremaa korraldasid ühiselt esimesed maailmameistrivõistlused 1987, alates 1991. a-st on naistel oma. tiitlivõistlus. 1995 said tippmängijad õiguse võtta eIukutselise staatus. Suurimad Rahvusvahelised Võistlused Ragbi maailmakarikas (Rugby World Cup, RWC) Toimub iga nelja aasta järel alates 1987. aastast. Finaalmatsides osalevad 20 riiki. Kuue rahvuse turniir (Six Nations Tournament) Kandis varem Viie Rahvuse turniiri nime, nüüd osalevad sellel Inglismaa, Wales, Sotimaa, Prantsusmaa, Iirimaa ja Itaalia (alates 2000. aastast). Kõik osavõtjad kohtuvad omavahel ühel kodus ja ühel võõrsil peetavas mängus. Ragbi Super Tosin (Rugby Super Twelwe)
Soomlannadest näis tugevaim Virpi Kuitunen, kes tõusis juba Oberstdorfi MM-il maailma tippu. Ka kanadalannad Scott ja Sara Renner olid olümpia eel vormis. Ukrainlanna Valentina Sevtsenko võis samuti kõvaks vastaseks osutuda. Tsehhitar, Katerina Neumannova krooniti Oberstdorfis 10 km vabasõidus maailmameistriks ja teda peeti samuti samuti tugevaks vastaseks. Kõige suuremaks favoriidiks olümpia eel peeti aga norralannat Marit Bjørgenit. Temale kuulus muuhulgas ka olümpiaeelse hooaja maailmakarikas. Bjørgen lubas osaleda Pragelatos kõigil kuuel distantsil ja loodetavasti ka medalid võita. (Press 2006: 63-64) 2.2. Vancouveri olümpiamängud Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21. septembril 2009, et naaseb tippsporti. Eesmärgiks seadis ta 2010 aastal toimuval Vancouveri olümpial täiendada oma kuldmedalite kollektsiooni. (Delfi Sport kodulehelt: http://sport.delfi.ee/news/suusa-