HEGEL
Samas aga toimib
sõdade kaudu ajaloo dialektika, sest ebakõlad viivad edasi ka ajalugu. Maailmaajaloole ei
ole sobiv tavainimese jaoks nii ihaldatav ja turvaline rahuaeg, sest õnn ei ole
maailmavaimule loovaks algeks. Sellest ei kasva uusi vilju ja ei toimu arengut. Niisugune
nüri rahulolu pole maailmaajalooliste isikute vääriline. Ajalugu tehakse vasturääkivuste
lahenemise teel. Ajalugu on dialektiline liikumine, peaaegu rida revolutsioone, milles rahvas
rahva ja maailmaisiksus maailmaisiksuse järel on tööriistaks maailmavaimu käes. Sellistele
maailmaisiksustele ei sobi Hegeli arvates tavaline moraali mõõdupuu, sest nende elu ei ole
tavainimese aeglane ja rahulik elu, vaid on viimse pingeni jõudnud ennastületav töö ja
pingutus. Kui maailmavaim on nad ära kasutanud, siis nad kaovad ajalooareenilt.
"Niisugused inimesed polnud oma eesmärke tehes teadlikud üldisest ideest... Aga ühtlasi
olid nad mõtlevad ja mõistsid, mida vaja on ja milleks on aeg
annaabi.ee 
