Paljudele oli ta teiseks isaks. Lapsevanemad usaldasid teda väga. Aasta oli siis 2005, kui Karka andis välja raamatu Eesti käsipalli ajaloost. Ta kogus ise kõik materjalid kirja ja tegi raamatu. Kui näiteks oli kusagilt mingi allkiri puudu, siis tänu tema tutvustele sai kõik korda, alati. Teda valiti möödunud sajandi parimaks käsipallitreeneriks. Enno Karrisoo juhendas 50 aasta jooksul sadu poisse ja tüdrukuid, mehi ja naisi. Mõned neist jõudsid maailmaareenile, teised oma riigi koondisesse, kolmandad avastasid spordiarmastuse. Karkale pakkus medalite ja karikate kõrval vähemalt sama palju rõõmu teadmine, et lastest kasvasid inimesed, keda elu ja raskused suutnud murda. Karka helistas igal laupäeval Vikerraadiosse, et järgmise nädala sünnipäevalastele õnnitlused edasi anda. Ta tundis ju kõiki, kes olid vähegi kunagi alaga seotud olnud, ja raadio oli koht, mille kaudu tuttavateni jõuda. Öeldakse, et asendamatuid inimesi ei ole
Ta sai kindla esikoha 1956. aastal toimud rahvaste spartakiaadil, mille võitjad pidid sõitma olümpiamängudele. Siis aga otsustati, et eesti mehele ühest kuldmedalist piisab, ja võistkonda arvati spartakiaadi kolmandaks jäänud Anatoli Parfjonov. Meie mees sai lohutuseks varumehena tasuta välisreisi Austraaliasse. Nõukogude Liidu aeg oli eesti sportlastele karm. Selle aja poliitika tõttu ei saanud paljud Eesti sportlased maailmakuulsaks, sest nende teekond maailmaareenile oli takistatud. Kuid ikkagi suutsid Eesti mehed tuua medaleid koju. Karl Johan Leichter 12D
kes alustas kiiruisutamisega 1955 aastal, olümpiamedal tuli alles üheksa aasta pärast Innsbuckis. Kõik need üheksa aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll oli tal tehnika paigast ära, küll ei suutnud ta taluda tohutut treeningmahtu. Veel 1963 aasta suvel loeti teda lootusetuks juhtumiks, kellest tippu ei saa. Kuid ometi ta tuli ja võitis. Ta oli üks eriline inimene, kes töötas end traditsioonideta, algajate entusiastide ringist maailmaareenile, et tuua talialade esimene kuldne olümpiamedal Eestile. Või näiteks Andrus Veerpalu 2009 aasta maailmameistri tiitel Tema vanuselt, ainult mõned kuud pärast operatsiooni tulla tagasi tippu. Ainult tema teab missugust tahtejõudu ja enesedistsipliini see nõudis. Suusatada kaasa üksikutel võistlustel, olla teises kümnes. Väga vähesed sportlased suudavad rahuliku, külma rutiinsusega teha spordimehetööd iga päev ja nii aastast aastasse
· 1957 1. solidaarsuskonverents Kairos: 43 riiki (nende hulgas ka NSV Liit) kuulutab rahumeelse kooseksisteerimise vajadust · 1961 Belgradi konverents: erimeelsused mõõdukate ja läänevastaste riikide vahel Aafrika aasta 1960 1960. aasta oli Aafrika aasta. Koloniaalvõimud pakkisid kiirkorras oma asjad kokku ja andsid Mustal Mandril võimu üle peaaegu esimesele ettejuhtujale. Vähem kui kaheteistkümne kuuga astus sel ajal maailmaareenile 17 uut Aafrika riiki, kusjuures nende tulevik pidanuks olema ideaalne: maavarasid jagus uutele riikidele enam kui piisavalt, pindalalt andis enamik neist Euroopa suurriikidelegi silmad ette, vaja oli vaid saavutatud vabadus jõukuse kasvatamisele suunata. Paraku kukkus välja midagi muud. Enne Teist maailmasõda oli Aafrikas ainult kolm iseseisvat riiki: Etioopia, Libeeria ja Egiptus. Koloniaalvalduste piire ei muudetud tekkisid ebaloomulikud riigipiirid
Samas oldi aga valmis haridust omandama ja vastuvõtlikud rahva olukorda parandavatele ideedele. Seetõttu olime 19. sajandi lõpuks täieõiguslik rahvus ning enda maksmapanemine omal maal tundus loogilisena. Esimene Eesti vabariik sündis segasel ajal. Venemaal oli toimunud oktoobripööre ja Esimene maailmasõda oli alles käimas. Tänu mitmete asjaolude kokkulangemisele oli võimalik teha julge samm ning astuda maailmaareenile väikese rahvusriigina. Suured jõud aga ei kiirustanud meie tunnustamisega, kuna arvati, et väikeriigid on mööduv nähtus ja vana kord Ida-Euroopas juurdub taas. Oma priiuseihalust tõestasime edukalt Vabadussõjas ning veidi iroonilisel kombel oli riigi esimeseks tunnustajaks Nõukogude Venemaa. Järgnes kiire areng ja moderniseerumine. Loodi diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning tasapisi tulid heakskiidud ka teistelt riikidelt. Siiski ei suudetud kaua demokraatlikku korda
Esimeses globaliseerumise laines, mis algas 16 sajandi paiku maadeavastuse ja globaalse inimrände algusega andis tooni Euroopa. See protsess katkes 1914. aastal. Teine faas oli geograafiliselt piiritletum, puudutades peamiselt Lääne-Euroopat, Põhja-Ameerikat ja Jaapanit, ning selles andis tooni Ameerika majanduse tugev ekspansioon. Loomulikult kestab see faas teatud määral veel tänapäevalgi. Globaliseerumise kolmanda faasi palge määrab Vaikse ookeani piirkond. Aasia naasmine maailmaareenile. Selle juured peituvad Hiina reformide alguses 1978. aastal, Nõukogude süsteemi kokkuvarisemises 1989. aasta paiku ning India potentsiaali avanemises. See faas kestab tänapäeval. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Ohud. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide
Diskomehed mõjusid punkaritele tobedate ja arusaamatutena, sest väärtustasid enim välismaist diskomuusikat, teksapükse, kilekotte ja tosse, Eero Tamm sõnab intervjuus lisaks, et võrreldes punkaritega oli diskomeeste maailmapilt palju ahtam ning vähem vaimne ning et punkarid olid üldjuhul võrdlemisi suure lugemusega13. Lisaks aitas punkliikumise tekkimisele ENSVs kaasa selle populaarsus Lääneriikides. Maailma tõenäoliselt tuntuim punkbänd Sex Pistols ilmus maailmaareenile 1970. aastate teises pooles ning Soome televisiooni kaudu said sest osa ka ENSV põhjaosas elavad inimesed. Nimelt levis Soome televisioon arvukate segajate kiuste ka Põhja-Eestisse, mis tähendas, et Nõukogude inimestel oli side Läänemaailmas leviva ja toimuvaga14. Just Soome televisiooni tulebki pidada üheks ENSV pungi alusepanijaks. On raske uskuda, et punk oleks muidu tollal, sellises mahus ja sel kujul hoo sisse saanud. Lisaks mainib Anti Pathique, et ka
1981, 27. Venemaa vanglas hukkus Eesti vabadusvõitleja Jüri Kukk. märts 1982 Alustati Tallinna Uussadama ehitamist. sügis Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustused. 1985 XX üldlaulupidu. Valmisid Tallinna Uussadama rakenduskompleks ja Tallinna Raamatutrükikoja I detsember järk. Uued tuuled (1987–91) 1987, Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas kevad maailmaareenile. 25. mai ENSV Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu asutamine (esimees Ignar Fjuk). Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG, eesotsas Tiit 23. august Madisson) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis. 26. Nelja mehe – Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare, Mikk Titma – ettepanek september (ajalehes Edasi) viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele (IME).
annaabi.ee 
