Muinaseestlased
Sel ajal polnud Eestis veel
Lääne-Euroopalikke linnu. Vaenlaste eest kaitset pakkuvaid tugevaid linnuseid oli
aga küll. Käsitöötooted valmistati peamiselt ise. Nii sõjapidamiseks kui ka tavalisteks
puhkudeks. Sepatöö jaoks oli tarvis soomaagist rauda sulatada, kohalikust rauast
valmistati kirveid, nuge, vikateid ja teisi tarvilikke sõja- ja tööriistu. Osa relvi osteti
ka Lääne-Euroopast ja Skandinaaviast, nagu kaheteralisi mõõku ja ilustatud odaotsi.
Savinõu Raatvere maahaudkalmistust
Kolmnurkse labaga kirves Varangult
Relvastus
Kõige levinumaks relvaks oli eestlastel oda. Suurem osa sõdalasi võitles jalgsi
ning jalamehe relvaks ongi peamiselt oda, ka vibu. Kroonikates on üsna sageli
mainitud ka linge, millega visati kive. Odad jagunevad üldiselt torke- ja
viskeodadeks. Kirjalikes allikates leidub rohkesti märkusi, et viskeoda võidi käega
kinni püüda ja tagasi visata