Kujunes talupojaseisuset pärit noormeeste õppeasutuseks, lõputunnistuse saamiseks eksamid riigigümnaasiumi juures Uus tõus rahvuslikus liikumises 1894.a kui Aleksander III suri, tuli võimule ta poeg Nikolai II, kes ei olnud nii agar venestuse läbiviija, sellest ajast alates venestus mõnevõrra nõrgenes, aga ei kadunud. Tänu sellele algas uus tõus rahvuslikus liikumises. Nüüd toimus selles aga muutusi. Kui varem oli selle kandepinnas maal ja maaharitlased, siis nüüd linnaharitlased. Uut tõusu arvestatajse aastast 1846, kui Postimehe toimetajaks sai J. Tõnisson (1868-?), õppis õigust, oli uuema põlvkonna haritlane. Postimehe endine omanik K.A.Hermann otsustas Postimehe maha müüa, ise ei huvitnud sellest, Tõnissonist sai omanik. Postimehe ümber kogunes seltskond rahvuslikult meelestatud haritlasi, kes olid selle kaastöölised: A.Kitzberg, P.Põld, J.Luiga. postimehe lugejaskond oli eeskätt L-Eesti jõukad taluomanikud, linnakodanikud
Hermanni teeneks oli eeskätt kultuurilise edenemise õhutamine. Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883. A. Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium. Just siin said ettevalmistuse suurem osa Taru ülikooli õppima asunud eestlastest. 11.4. Uus rahvuslik tõus 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema ning rahvusluse jaoks saabus uus tõusuperiood. Kui varem olid rahvusliku liikumise kandjaiks peamiselt maaharitlased ja talupojad, siis nüüd kandus liikumise raskuspunkt linnadesse, kus kõrgintelligentsi juhtimisel aktiviseerus linnaelanikkond. Rahvuslike hüüdsõnade kõrval tõstatusid ka sotsiaalset vabanemist ja poliitilisi õigusi nõudvad loosungid. Rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ning selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson. Eesti ajalugu Tõnu Tannberg, Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Ago Pajur lk 180 Avita 2001 20. sajandi algus oli Eesti ajaloos murranguline
Venestamisajal rajati Tartusse Hugo Treffneri eragümnaasium. Kui avati, oli õppekeel saksa keel, aga väga kähku läks üle vene keelele. 1890 täielik 5-kl gümn. Gümn oli mõeldud ka talupoja seisusest õpilastele. UUS TÕUS RAHVUSLIKUS LIIKUMISES 1894. toimus Venemaal tsaarivahetus, võimul Nikolai II, mis tõi kaasa venestuse mõningase leevenduse, kuid ei kadunud kuhugi. Rahvusliku liikumise kandepind oli eeskätt maal, seal töötasid enamasti talupojad, maaharitlased, kuid nüüd koondus see linnadesse. Linnades olev kõrgintelligents oli see, kes asub rahvuslikke ideid levitama. Uus Tõus Rahvuslikus Liikumises saab alguse 1896, kui Jaan Tõnissonist saab Postimehe toimetaja. Jaan Tõnisson (1868 - ?) õppis TÜ õigusteadust. 1896 ostsid rahvuslikud jõud ära K.A.Hermanilt ära ajalehe Postimehe. Herman tahtis oma töökohalt lahkuda ning eeskätt Tartus tegutsevad rahvuslikud jõud ostsid selle ära ning
Kohtupidamisel ei peetud kinni isegi mitte välikohtu nõuetest ega antud enda kaitsmiseks mingit võimalust. Von Sievers Viljandis! Viljandi massimõrv (53 inimest). Üle 20 balti-saksa päritolu kindrali ja ohvitseri. Mõisnikud-vabatahtlikud. Kevadel repressioonid mõnevõrra nõrgenesid ja alles novembris 1906 anti korraldus lõpetada talude põletamine ja avalik peksmine. Maha lasti u.400 inimest, vangi, ihunuhtlust, väljasaatmine. Eriti said kannatada maaharitlased. Suur osa avaliku elu tegelastest pakku välismaale või Soome. Teemant ja Päts mõisteti tagaselja surma. Kohtuprotsessid sageli vaid farsid. Kuna juhid ja linnamehed olid põgenenud või põranda alla läinud, siis olid peamised kohtualused maamehed, kellel polnud võimalik kuhugi pageda. Tulemused: Talupoegade ja baltisaksa mõisnike vahelised suhted halvenesid pärast revolutsiooni. Eestlased olid nüüd nende silmis vaenulik ja ähvardav element
Tartu- ja Võrumaa põhjapoolsemates kihelkondades oli tarvitusel Tallinna murre, lõuna pool Tartu-Võru murre. Forselius ise rääkis põhjaeesti keeles. Seega oli seminar teatud viisil ka keelemurrete lähendamise ja hilsema ühise kirjakeele ettevalmistamise kohaks. Oletatavasti kuulus tõlkimine ja emakeelsete värsside kirjutamine peamiselt küll andekamate õpilaste õppetegevusse. Forseliuse seminaristid olid Eestis esimest põlve maaharitlased. On tõepärane, et seminarist on võrsunud ka üks meie esimesi eesti rahvusest ja kirjanduse ajalukku läinud luuletaja Käsu Hans, kes on tuntud oma kaebelauluga "Oh! Ma vaene Tardo Liin". MAARAHVA ÕPETAJA Peale Forseliuse surma (1688) seminar suleti. Kuigi kooli tegevus osutus lühiajaliseks, pandi selle kaudu alus Eesti esimese koolivõrgu kujunemisele. Forseliuse pedagoogikaideed leidsid rakendust
mune. Ristiusu võidus muinasusundi üle polnud siiski algusest peale mingit kahtlust, esindas ju see kogu Õhtumaale ühist rikast ja korrastatud kultuuripärandit. Kristlus rikastas eestlasi mitte ainult eetiliselt, vaid ka esteetiliselt - kirikute ehituse ja sisustuse, vaatemänguliste kiriklike tseremooniate (missade), mitmehäälse koorilaulu ja palju muuga. Ristiusk tõi kaasa kirjaoskuse, raamatutarkuse ja koolihariduse leviku. Kihelkonnakirikute vaimulikud olid esimesed maaharitlased Eestis. KIRIKUKORRALDUS EESTI ALAL. Eesti jagunes 13.-16. sajandil kirik likult Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondadeks, millest kaks viimast olid ühtlasi feodaalriigid. Piiskoppide kiriklik võim ulatus laiemale alale kui ilmalik. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile, Tartu ja Saare-Lääne omad Riia peapiiskopile. Et pärast Jüriöö ülestõusu kuulus ka Põhja-Eesti Liivimaa ordule oli kogu meie maa nii või teisiti kiriklike isandate täieliku võimu all
Mõisnikud kasutasid soodsat võimalust, et vabaneda sõnakuulmatutest talupoegadest. Osa kahtlusaluseid põgenes välismaale, osa vangistati. (rahvuslikud liidrid, haritlased) Karistussalgad lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1905-1906. aastatel Eestis maha u 400 inimest. Sõjakohtud mõistsid surma veel ligi 200 inimest. Sadu pandi vangi, said kuni 500 hoopi ihunuhtlust, saadeti asumisele ja sunnitöödele Siberisse. Eriti said kannatada maaharitlased, kellele pandi süüks eesti keeles õpetamist. Revolutsiooni tulemus: piiramatu isevalitsus asendus konstitutsioonilise duumamonarhiaga; 1906. aastal hakkas kehtima Vene impeeriumi põhiseadus; valiti seadusandlik rahvaesindus; tehti mitmeid järeleandmisi töölistele ja talupoegadele; paranesid töötingimused ja sotsiaalolud; Baltimaades lubati avada emakeelse õpetusega erakoole. 19. 1) Rahvusvaheliste suhtlemise põhimõtted ja viisid. Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed
annaabi.ee 
