võrsetel, V. Viljad: tiibvili kuni 5 cm pikk, seeme moodustab sellest poole, pruun, IX. Noorelt taluvad puud varju, hiljem mitte. On meil üsna külmaõrn, tihti kahjustub kevadiste hiliskülmade läbi. Siiski on tegemist sagedase ilupuuna parkides, kasvatades h. saart nii linnas, kui maal, samuti taluõuedes. Linna saastet ja stressi eriti ei talu, seetõttu jääb h. saar enamasti maahaljastuse liigiks, kasutada võib ka alleede istutamisel. Harilik sirel (Syringa vulgaris L.) [vulgáris] 5-6 m kõrguseks kasvav püstine põõsas või madal puu, pärinedes Kagu-Euroopast, Karpaatidest ja Balkanimaadest, kasvades lubjarikastel mäenõlvadel ja järsakute. Okste koor sile, lõvedega. Võrsed paljad, või kaetud noorelt näärmekarvadega, ladvapung puudub ja selle asemel tavaliselt kaks külgpunga. Lehed kuni 12 cm pikad, ja kuni 9 cm laiad, munajad,
Meil on harilik saar levinud peamiselt salu- ja lodumetsades Lääne-Eestis, eriti Saaremaal metsastunud puisniitudel, kus ta eelistab lubjarikkama, viljakama pinnasega kasvukohti (nn lubjasaar). Saar kasvab hästi ka liikuva põhjaveega jõelammidel (nn luhasaar). Vähem kohtame teda Põhja- ja Kagu-Eestis. Tänu hästiarenenud juurestikule on ta aga põuakindel. Samas ei talu harilik saar suitse ja gaase, seetõttu pole ta sobiv linnahaljastuses. Harilik saar jääb enamasti maahaljastuse liigiks, kasutada võib teda ka alleede istutamisel või üksikpuuna taluõues. · Lehed paaritusulgjad liitlehed 9...15 lehekesega, need on elliptilised, jämesaagjad, peaaegu rootsuta, lehekeste allküljel pearoo alaosas valged karvad. · Õied arenevad saarel külgpungadest. Tuultolmlejana õitseb saar vähe tähelepandavalt enne lehtimist, aprilli lõpul või mai algul. Tihedalt paiknevad õied moodustavad
võrsetel, V. Viljad: tiibvili kuni 5 cm pikk, seeme moodustab sellest poole, pruun, IX. Noorelt taluvad puud varju, hiljem mitte. On meil üsna külmaõrn, tihti kahjustub kevadiste hiliskülmade läbi. Siiski on tegemist sagedase ilupuuna parkides, kasvatades h. saart nii linnas, kui maal, samuti taluõuedes. Linna saastet ja stressi eriti ei talu, seetõttu jääb h. saar enamasti maahaljastuse liigiks, kasutada võib ka alleede istutamisel. Järvamaal, Sargvere pargis kasvava puu diameeter on 201 cm ja Pärnumaal, Audrus kasvava puu kõrgus 31,5 m (Relve, 2000). Puit väärtuslik ja vastupidav, valmistatakse mööblit, parketti, spooni jne. Sordid: 'Altena'; 'Aurea'; 'Pendula'; 'Westhof's Glorie' Harilik sirel (Syringa vulgaris L.) 5-6 m kõrguseks kasvav püstine põõsas või madal puu,
annaabi.ee 
