Roomajaid on 322 ja kahepaikseid 246 liiki. MAJANDUS: Venezuela majandus tugineb peamiselt naftale, see annab 1/3 SKT'st ja 80% väljaveo väärtusest. Kuigi nafta hind on maailmaturul 2002a'st tõusnud, on sisepoliitilised korratused põhjustanud majanduslangust ning inflatsiooni ja tööpuuduse suurenemist. Rikkus on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt. Tööstuse põhiharusid nafta-ja gaasitööstust kontrollib riik. Tähtsamad nafta-ja maagaasimaardlad paiknevad Maracaibo järve piirkonnas ning kariibi andide ja Orinoco jõe vahelisel alal. Naftat ja maagaasi tarbib keemiatööstus. Guajaana mägismaa põhjaosas kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda ja mangaanimaaki. Osa rikastatud rauamaaki veetakse Ciudad Bolivari sadama kaudu välja, osa tarbitakse kohapeal. Kaevandatakse ka kivisütt, teemante, fosfaate, asbesti, asfalti, väävlit, nikli-ja vasemaaki. Haritav maa moodustab Venezuela alast 3%. Suurem
kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit). Norra on maavarade poolest rikas riik, seal leidub raua-, titaani-, nikli-, molübdeeni-, vase ja tinamaaki, püriiti ning Teravmägedel koksistuvat kivisütt; majanduslikult tähtsaimad on Põhjamere nafta-ja maagaasimaardlad. Norra kliima määravad Golfi hoovuse vahetu lähedus, mägine pinnamood ja meridionaalne ulatus. Sellest tulenevalt on kliima äärmiselt mereline; rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on aga talv karmim , suvi soojem ja sademeid vähem. Keskmine temperatuur Oslos jaanuaris on 4° C, juulis 20° C, Bergenis vastavalt 1,5° C ja 15° C ning Tromsos 4° ja 13° C. Rannikul sajab üle 2000mm aastas, Lõuna-Norras kuni 600mm (Jotunheimeni idanõlvul kohati kuni
Tööstus Suurbritannia oli esimene riik maailmas, kus toimus tööstusrevolutsioon. Seal leiutati masinad ja vabrikuliinid mille abil hakati nägema ennenägematuid kasumeid, seda eriti söe, raua, terase ja tekstiilitööstuses. Praeguseks on söekaevandamine olnud juba pikki aastaid languses. Nende asemel on tekkinud kiiresti arenev teenindus, kõrgtehnoloogia ja meditsiinisektor, keematehased ning masinaehitus. Sellele lisanduvad veel territoriaalvetes paiknevad suured nafta ja maagaasimaardlad. Sellepärast ongi Suurbritannia maailma tähtsuselt viies majandus ja oluline rahvusvahelise kaubanduse suunaja. Suurbritannia riigipangaks on "Inglise Pank". Põllumajandus ja Kalastus Põllumajanduses leiab hõivatust umbes 3% töötajatest ja annab 4% Suurbritannia rahvastiku koguproduktist. Domineerib põllumajanduses loomakasvatus 70% saadakse loomakasvatusest kogu põllumajanduse kogutuludest. Poolel külvipinnal kultiveeritakse söödakultuure oder, kaer, kartul,
Norra on ka järvederikas maa, need moodustavad 4,7% pindalast. Suure osa pindalast hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets katab 25% territooriumist ning 90% metsast on okasmets. Peamised loodusohud on rannikul ja mägedes rusuvoolud, savipinnasel maalihked ja merel tormid. Maavaradest leidub Norras rauda, titaani, niklit, molübdeeni, vaske ja tinamaaki ning kromiiti ja püriiti ja Teravmägedel koksistuvat kivisütt; majanduslikult tähtsamad on Põhjamere nafta- ja maagaasimaardlad. Norra majandus tugineb vabaturule ja tugevale riiklikule sektorile, valitsus kontrollib kõiki olulisemaid majandusharusid. Riigieelarve suurim tuluallikas on käibemaks, tulumaks on astmeline. Enne olid tähtamad majandusharud kalandus, merekaubandus, laevaehitus ja metsatööstus, nüüdisajal on tähtsaim naftatööstus. Nafta ja maagaas moodustavad peaaegu poole väljaveokaupadest. Tööhõive on väga suur ja võõrtöölisi rakendatakse peamiselt
annaabi.ee 
