määratlevaid arengukavasid ja strateegiaid? A. Riigikogu B. VV C. Minister D. Kõik eelnevad 14. Eesti ministeeriume kirjeldatud kui silotorne või iseseisvaid vürstiriike. Millisele probleemile see kirjeldus viitab? A. Koordineerimise ja koostöö puudulikkusele B. kOVi nõrgale haldussuutlikkusele C. huvigruppide kaasamise nõrkusele D. maaelupoliitika ja välispoliitika vähesele inegratsioonile 15. Milline väidetest tõene: 16. Riigieelarve tsükkel koosneb: A. Riigieelarve rakendamisest B. Riigieelarve ettevalmistamisest ning rakendamisest C. Riigieelarvestrateegia ettevalmistusest, riigieelarve ettevalmistamistst ja rakendamisest D. Riigieelarvestraeegia ettevalmistamisest, riigieelarve ettevalmistamiest, rakendamisest ning aruandlus 17. Ex ante poliitika analüüs viitab: A
küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täitmiseks. Maamajanduspoliitika- *toiduainetetööstuspoliitika *kaubanduspoliitika *interventsioonipoliitika *toidupoliitika *tarbijakaitse Põllumajanduspoliitika- *tulupoliitika *agraarstruktuuripoliitika Regionaalpoliitika- *sektoripoliitika, *ettevqtluspoliitika *tööhõivepoliitika *infrastruktuuripoliitika *koolituspoliitika (nõuanne) *ümberõppepoliitika Maaelupoliitika- *asustus, *maaline elulaad *rahvuspoliitika *kultuuripoliitika *looduskeskonnapoliitika *julgeolekupoliitika Agrpoliitika ülesanded *põllumajanduspoliitikaga stabiliseerida hindu, et säilitada põllumajandustootmises teiste rahvamajandusharudega enam-vähem võrdne tulutase, hoidmata sealjuures hindu liiga kõrgel *maamajanduspoliitika kaudu tasakaalustada põllumajandustootmist, töötlemist, kaubastamist ja
1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega
säilitada Euroopale omane põllumajanduse mitmekesisus; samuti mängib CAP-i reformi olulist rolli EL ettevalmistustes laienemiseks ja järgnevaks WTO läbirääkimiste vooruks. Maaelu poliitika Euroopa Liidus Euroopalik põllumajandusmudel on Euroopa maapiirkondade jaoks üks olulisemaid komponente. Põllumajandus peab liikuma jätkusuutlikkuse suunas, aitama säilitada looduskeskkonda ja traditsioonilist maaelu ning põhinema perefarmidel. Maaelupoliitika peab kaasa minema Euroopa põllumajanduse strukturaalse muudatustega ning seda täiendama, lähtudes seejuures järgmistest momentidest: toomisüksuste kaasajastamine, peamiselt lähtuvalt uuest kvaliteedi- ja konkurentsitingimustest; keskkonnasõbralike ja kultuuripärandit arvestavate tootmismeetodite propageerimine; põllumajandusettevõtete mitmekesistamine ning nende mitmefunktsionaalse rolli arendamine;
elanike gruppide tasuta toiduained, või kasutamise toetamine pagaritööstuses, turuarendusmeetmed). ÜPP/CAPi kaks sammast 1 sammas: turukorraldus; ühine siseturg (tollimaksud, eksporditoetused, tarbimistoetused), otsetoetused. 2 sammas: maaelu arengupoliitika; investeeringutoetused, põllumajanduskeskkonna ja maastike säilitamiseks suunatud toetused, nõuanne/koolitus, mitmekesistamine, külaareng. Maaelupoliitika 4 prioriteeditelge põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime tõstmine; keskkond ja maakasutus; laiem maaelu areng põllumajanduses ja väljaspool põllumajandust; LEADER lähenemine. ÜPP/CAPi rakendamise tulemused Eestis toiduainete turu nõudluse ja pakkumise tasakaalustumine; laste tervislik toitumine seoses piimatoetusega; heas korras põllumaa on suurenenud; otsetoetuste maksmine on suurenenud; kogutoodangu kasv.
teiste tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb : Nõudoliitika ja tulupoliitika, alaliigid,taimekasvatus,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus. Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist, töötlemist, kaubandust ja tarbimist. Lisaks aidatakse kaasa eri tasandite konkurentsivõime suurenemisele .Nt:tarbijakaitse, toidupoliitika, kaubanduspoliitika Maaelupoliitika-kaudu kaasa aidata maapiirkondade asustuse, inimsõbraliku elukeskonna ja elulaadi kujundamisele, vähendades ühiskonna sotsiaalseid pingeid.Nt:asustus, julgeolek, kultuuripoliitika Regionaalpoliitika-soodustab riigi piirkondade toimetulekut ja nende erinevuste vähendamist.Nt: koolituspoliitika, ettevõtluspoliitika 2)Põllumajanduspoliitika 1)Agraarstruktuuripoliitika 2)tulupoliitika, (PILT TELOS)alaliigid,taimekasvatus
· Toetame tervikliku energiasüsteemi väljaarendamist, mis koosneb taastuvenergia osakaalu suurendamisest, põlevkivienergeetika tõhusamast kasutamisest ja tuumaenergia võimalikust rakendamisest Eestis./4/ Maaelu- ja põllumajanduspoliitika Oleme seisukohal, et maaelu ja põllumajandus ei tohi Eestis olla teisejärgulised. Hästi toimival maaelul ja põllumajandusel on märkimisväärne mõju Eesti regionaalsele arengule. Keskerakonna maaelupoliitika eesmärk on maaelu järjepidev toetamine ning maatootjatele võimaluste loomine efektiivse ja konkurentsivõimelise majanduse arendamiseks. Meie põllumajanduspoliitika siht on tagada oma rahva varustatus toiduga ning toodangu ja teenuste eksport. · Toetame vanade ja uute Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandustoetuste võrdsustamist. · Kiirendame põllumajandustoetuste väljamaksmist ja alustame investeeringutoetuste ettemaksete tegemist.
1992 2. Milline loetletud printsiipidest ei kuulu ÜPP põhiprintsiipide hulka? Rahvuslike põllumajandustoodete doteerimine 3. Milline tähtsus oli Stresa tippkohtumisel? ÜPP finantseerimine toimub EL poolt liikmesriikide eelarvete kaudu 4. Millise lepinguga sätestati esmakordselt ÜPP eesmärgid? Rooma lepinguga 5. Millise pädevusega on ÜPP puhul tegemist? Eurooa Liidu ainupädevusega 6. Millised on ÜPP korralduse põhielemendid? Turukorraldus ja maaelupoliitika 7. Millist menetlust kasutatakse ÜPP seadusandluse menetlemisel? Konsultatsioonimentlust 8. Mis oli algselt ühise põllumajanduspoliitika esmane ülesanne? Põllumajandustoodangu suurendamine ja ühisturu loomine 9. Mis on sekkumishind? Min. hind mille EL komisjon kindlustab tootjale 10. Mis on turukorralduse eesmärk? Põllumajandustoodete turustamise reguleerimine TEST 16: Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) II 1. Kas Eesti toetab põllumajanduse otsetoetuste:
Millise lepinguga sätestati esmakordselt ÜPP eesmärgid? Vali üks vastus. a. Rooma lepinguga Õige b. Pariisi lepinguga Väär c. Brüsseli lepinguga Väär Question 5 Millise pädevusega on ÜPP puhul tegemist? Vali üks vastus. a. Jagatud pädevusega Väär b. Eurooa Liidu ainupädevusega Õige c. Liikmesriikide pädevusega Väär Question 6 Millised on ÜPP korralduse põhielemendid? Vali üks vastus. a. Turukorraldus ja maaelupoliitika Õige b. Regionaalpoliitika ja ühine hinnapoliitika Väär c. Vabaturu tagamine ja sotsiaalpoliitika Väär Question 7 Millist menetlust kasutatakse ÜPP seadusandluse menetlemisel? Vali üks vastus. a. Nõuandemenetlus Väär b. Konsultatsioonimentlust Õige c. Kaasotsustamismenetlus Väär Question 8 Mis oli algselt ühise põllumajanduspoliitika esmane ülesanne? Vali üks vastus. a
moodustamist. 7. Riigi transpordi infrastruktuur ja seda valdavad äriühingud ei kuulu erastamisele. 8. Toetame Tallinna linnas üleriigilise tähtsusega transpordikoridoride väljaehitamist ning transpordi- ja logistikakeskuse rajamist lennujaama lähedusse. Maaelu Keskerakond on seisukohal, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ning ühise põllu- majanduspoliitika rakendumine ei võta riigilt vastutust maaelu ja põllumajanduse käekäigu eest. Keskerakonna maaelupoliitika eesmärk on asustuse säilitamine maal ning maaelu hääbumise vältimine. Riigi ülesanne on maaelu süstemaatiline toetamine ning maatootjatele võimaluste loomine efektiivse ja konkurentsivõimelise majanduse arendamiseks. 1. Kvalifitseeritud maatöötajal peab olema teiste kvalifitseeritud töötajatega samaväärne elatustase. Kui see on objektiivsetest põhjustest tulenevalt tugevasti madalam, rakendab riik seda kompenseerivaid majanduslikke abinõusid
annaabi.ee 
